16.-17. juunil käisid Parksepa Keskkooli algklasside õpetajad reisil teisel pool piiri. Ikka selleks, et vaadata oma silmaga, milline on elu Venemaal. Enamus meist polnud aastakümneid seal käinud.
Esimene peatus oli Petseris. Külastasime Petseri Lingvistilist Gümnaasiumi, kus on õppinud ka õpetaja Karin. Petseri kool asutati 1913. aastal ja see oli kuni 2004/2005. õppeaastani ainus üldhariduslik keskkool Venemaal, kus kõiki õppeaineid õpetati eesti keeles. 2005/2006. õppeaastast sai kooli õppekeeleks vene keel. Koolis õpetatakse eesti keelt 1. -11. klassini 5 tundi nädalas. Nende küllakutsel meie reis teoks saigi. Kui meie kool on saanud euroremondi, siis Petseri koolis on ikka kõik nii nagu meil oli 30 aastat tagasi.
Edasi tutvusime sealsete kultuuriväärtustega. Sõites Vana-Irboska poole, peatusime kilomeetri kaugusel Irboskast, kuhu on rajatud Kuulsuse küngas. See on kokku korjatud kividest ja rändrahnudest võitlusväljadelt, mis on meie esivanemate verega leotatud, võideldes sajandite vältel võõrvallutajate vastu. Vana-Irboskas tegime pikema peatuse, sest tutvumine linnusega ja jalutasime tervistavate allikate juurde. Esmakordselt 862. aastal mainitud Irboska on vanimaid vene linnu. Asulas on 10.–13. sajandist pärinev Truvori linnus. 1920–1944 oli Irboska alevik ja kuulus Eesti Vabariigi Petserimaa koosseisu ja oli Irboska valla keskus. Taastatud linnus jättis võimsa vaatepildi. Kel iganes on sinna kanti asja, kindlasti võtke aega ja külastage. Irboskas asuvad veerohked allikad ehk Slaavi lätted. Slaavi lätted vulisevad välja paesest pinnasest. Legend jutustab, et ajal, mil saabub maailma lõpp ning vesi kõikjalt kaob, jäävad Irboska ümbrusse Slaavi lätted ainsateks veesilmadeks. Räägitakse, et igal allikal on oma ravivõime või omadus. Peenema maitsemeelega inimesed ütlesid, et ka veel on erinev maitse.
Päeva lõpetasime Petseri, Setumaa ajalooline keskuse, külastusega. Asulana kujunes ta 1473. aastal rajatud kloostri ümber. Kui olime juba Petseris, siis tuli kindlasti ära käia kloostris. Petseri kloostri ajalugu ulatub sajandite taha. Pärimuse kohaselt, mille mungad hiljem üles kirjutasid, on teada, et loodusliku koopa esimeseks elanikuks oli teadmata kust tulnud munk Markus. Klooster-kindluse müürid ehitas Vene tsaar Ivan Julm alles Liivi sõja aastail 1553-1565. Kivid olid toodud kahekümne versta kauguselt Irboskast. Pihkva-Petseri kloostri müüride vahel võib tunnetada tõeliselt imelist tunnet, sest siin asuvad sellised imettegevad ikoonid nagu Püha Jumalaema ikoon “Umilenije”, Jumalaema uinumise ikoon, Püha Nikolai ikoon. Müüride vahel valitses rahu ja vaikus. Tekkis tunne, et aeg on justkui seisma jäänud ja mitte kuhugi ei ole kiiret. Parajasti käis jumalateenistus, nii et saime ka sellele pilgu heita.
Teisel päeval külastasime Pihkvat. Pihkva linna esmamainimine jääb aastasse 903, mil vürst Igor abiellus pihkvalanna Olgaga, tulevase Kiievi suurvürstinnaga. Paljud ajaloolased peavadki Pihkvamaad vürstinna Olga kodupaigaks. Tutvusime kremliga, kus vaatasime uhkeid ja võimsaid kaitserajatisi. Käisime Püha Kolmainu katedraalis, kus asub üks maailma suurimaid ikonostaase. Eesti ja vene kirikutel on ikka suur vahe. Sealne kuld ja sära ning kõrged laevõlvid panevad sind tundma väikese tühise olevusena.
Oma kultuurireisi lõpetasime Lenta kaubanduskeskuse külastusega. Päris tore oli vaadata, millist kaupa ja millise hinnaga pakutakse väljaspool Euroopa Liitu.
Aitäh Karinile toreda kultuurireisi korraldamise eest!