Olgu alanud kooliaasta kõigile teguderohke ja tore!
 | |||
| Foto: Lõunaeestlane |
Video: Lõunaeestlane
Loe siit
september 01, 2015
Esimene koolipäev
Esimene koolipäev on alati teistest päevadest erinev. Õhus on palju elevust: mõnede jaoks on see täiesti uue tee algus, teistele uue aasta algus. Meie ümber on palju pidulikkust ja närveerimist, kas kõik läheb ikka hästi.
Olgu alanud kooliaasta kõigile teguderohke ja tore!
Olgu alanud kooliaasta kõigile teguderohke ja tore!
august 23, 2015
Teisel pool piiri
16.-17. juunil käisid Parksepa Keskkooli algklasside õpetajad reisil teisel pool piiri. Ikka selleks, et vaadata oma silmaga, milline on elu Venemaal. Enamus meist polnud aastakümneid seal käinud.
Esimene peatus oli Petseris. Külastasime Petseri Lingvistilist Gümnaasiumi, kus on õppinud ka õpetaja Karin. Petseri kool asutati 1913. aastal ja see oli kuni 2004/2005. õppeaastani ainus üldhariduslik keskkool Venemaal, kus kõiki õppeaineid õpetati eesti keeles. 2005/2006. õppeaastast sai kooli õppekeeleks vene keel. Koolis õpetatakse eesti keelt 1. -11. klassini 5 tundi nädalas. Nende küllakutsel meie reis teoks saigi. Kui meie kool on saanud euroremondi, siis Petseri koolis on ikka kõik nii nagu meil oli 30 aastat tagasi.
Edasi tutvusime sealsete kultuuriväärtustega. Sõites Vana-Irboska poole, peatusime kilomeetri kaugusel Irboskast, kuhu on rajatud Kuulsuse küngas. See on kokku korjatud kividest ja rändrahnudest võitlusväljadelt, mis on meie esivanemate verega leotatud, võideldes sajandite vältel võõrvallutajate vastu. Vana-Irboskas tegime pikema peatuse, sest tutvumine linnusega ja jalutasime tervistavate allikate juurde. Esmakordselt 862. aastal mainitud Irboska on vanimaid vene linnu. Asulas on 10.–13. sajandist pärinev Truvori linnus. 1920–1944 oli Irboska alevik ja kuulus Eesti Vabariigi Petserimaa koosseisu ja oli Irboska valla keskus. Taastatud linnus jättis võimsa vaatepildi. Kel iganes on sinna kanti asja, kindlasti võtke aega ja külastage. Irboskas asuvad veerohked allikad ehk Slaavi lätted. Slaavi lätted vulisevad välja paesest pinnasest. Legend jutustab, et ajal, mil saabub maailma lõpp ning vesi kõikjalt kaob, jäävad Irboska ümbrusse Slaavi lätted ainsateks veesilmadeks. Räägitakse, et igal allikal on oma ravivõime või omadus. Peenema maitsemeelega inimesed ütlesid, et ka veel on erinev maitse. Päeva lõpetasime Petseri, Setumaa ajalooline keskuse, külastusega. Asulana kujunes ta 1473. aastal rajatud kloostri ümber. Kui olime juba Petseris, siis tuli kindlasti ära käia kloostris. Petseri kloostri ajalugu ulatub sajandite taha. Pärimuse kohaselt, mille mungad hiljem üles kirjutasid, on teada, et loodusliku koopa esimeseks elanikuks oli teadmata kust tulnud munk Markus. Klooster-kindluse müürid ehitas Vene tsaar Ivan Julm alles Liivi sõja aastail 1553-1565. Kivid olid toodud kahekümne versta kauguselt Irboskast. Pihkva-Petseri kloostri müüride vahel võib tunnetada tõeliselt imelist tunnet, sest siin asuvad sellised imettegevad ikoonid nagu Püha Jumalaema ikoon “Umilenije”, Jumalaema uinumise ikoon, Püha Nikolai ikoon. Müüride vahel valitses rahu ja vaikus. Tekkis tunne, et aeg on justkui seisma jäänud ja mitte kuhugi ei ole kiiret. Parajasti käis jumalateenistus, nii et saime ka sellele pilgu heita.
Teisel päeval külastasime Pihkvat. Pihkva linna esmamainimine jääb aastasse 903, mil vürst Igor abiellus pihkvalanna Olgaga, tulevase Kiievi suurvürstinnaga. Paljud ajaloolased peavadki Pihkvamaad vürstinna Olga kodupaigaks. Tutvusime kremliga, kus vaatasime uhkeid ja võimsaid kaitserajatisi. Käisime Püha Kolmainu katedraalis, kus asub üks maailma suurimaid ikonostaase. Eesti ja vene kirikutel on ikka suur vahe. Sealne kuld ja sära ning kõrged laevõlvid panevad sind tundma väikese tühise olevusena. Oma kultuurireisi lõpetasime Lenta kaubanduskeskuse külastusega. Päris tore oli vaadata, millist kaupa ja millise hinnaga pakutakse väljaspool Euroopa Liitu.
Aitäh Karinile toreda kultuurireisi korraldamise eest!
Edasi tutvusime sealsete kultuuriväärtustega. Sõites Vana-Irboska poole, peatusime kilomeetri kaugusel Irboskast, kuhu on rajatud Kuulsuse küngas. See on kokku korjatud kividest ja rändrahnudest võitlusväljadelt, mis on meie esivanemate verega leotatud, võideldes sajandite vältel võõrvallutajate vastu. Vana-Irboskas tegime pikema peatuse, sest tutvumine linnusega ja jalutasime tervistavate allikate juurde. Esmakordselt 862. aastal mainitud Irboska on vanimaid vene linnu. Asulas on 10.–13. sajandist pärinev Truvori linnus. 1920–1944 oli Irboska alevik ja kuulus Eesti Vabariigi Petserimaa koosseisu ja oli Irboska valla keskus. Taastatud linnus jättis võimsa vaatepildi. Kel iganes on sinna kanti asja, kindlasti võtke aega ja külastage. Irboskas asuvad veerohked allikad ehk Slaavi lätted. Slaavi lätted vulisevad välja paesest pinnasest. Legend jutustab, et ajal, mil saabub maailma lõpp ning vesi kõikjalt kaob, jäävad Irboska ümbrusse Slaavi lätted ainsateks veesilmadeks. Räägitakse, et igal allikal on oma ravivõime või omadus. Peenema maitsemeelega inimesed ütlesid, et ka veel on erinev maitse. Päeva lõpetasime Petseri, Setumaa ajalooline keskuse, külastusega. Asulana kujunes ta 1473. aastal rajatud kloostri ümber. Kui olime juba Petseris, siis tuli kindlasti ära käia kloostris. Petseri kloostri ajalugu ulatub sajandite taha. Pärimuse kohaselt, mille mungad hiljem üles kirjutasid, on teada, et loodusliku koopa esimeseks elanikuks oli teadmata kust tulnud munk Markus. Klooster-kindluse müürid ehitas Vene tsaar Ivan Julm alles Liivi sõja aastail 1553-1565. Kivid olid toodud kahekümne versta kauguselt Irboskast. Pihkva-Petseri kloostri müüride vahel võib tunnetada tõeliselt imelist tunnet, sest siin asuvad sellised imettegevad ikoonid nagu Püha Jumalaema ikoon “Umilenije”, Jumalaema uinumise ikoon, Püha Nikolai ikoon. Müüride vahel valitses rahu ja vaikus. Tekkis tunne, et aeg on justkui seisma jäänud ja mitte kuhugi ei ole kiiret. Parajasti käis jumalateenistus, nii et saime ka sellele pilgu heita.
Teisel päeval külastasime Pihkvat. Pihkva linna esmamainimine jääb aastasse 903, mil vürst Igor abiellus pihkvalanna Olgaga, tulevase Kiievi suurvürstinnaga. Paljud ajaloolased peavadki Pihkvamaad vürstinna Olga kodupaigaks. Tutvusime kremliga, kus vaatasime uhkeid ja võimsaid kaitserajatisi. Käisime Püha Kolmainu katedraalis, kus asub üks maailma suurimaid ikonostaase. Eesti ja vene kirikutel on ikka suur vahe. Sealne kuld ja sära ning kõrged laevõlvid panevad sind tundma väikese tühise olevusena. Oma kultuurireisi lõpetasime Lenta kaubanduskeskuse külastusega. Päris tore oli vaadata, millist kaupa ja millise hinnaga pakutakse väljaspool Euroopa Liitu.
Aitäh Karinile toreda kultuurireisi korraldamise eest!
juuni 15, 2015
juuni 07, 2015
Lihtsalt naerata
Osalesime 1., 3. ja 4.b klassi õpilastega eTwinningu multiprojektis "Lihtsalt naerata". projekti eesmärk oli panna õpilasi mõtlema sellele, mis paneb neid naeratama, õpetada analüüsima teiste pilte.
Tund algaski sellega, et õpilased said mõelda ja rääkida sellest, mis teeb neil tuju heaks, mis paneb neid naeratama. Õpilaste arvamused olid väga erinevad. Mõne õpilase jaoks olid selleks esemed, teisele tegevused, aga kolmandale hoopis inimesed. Oma mõtted joonistati pildile. Igast klassist valiti välja mõned pildid, mis laeti Fotki keskkonda. Sealt saabki neid nüüd vaadata ja mõelda, mis on see, mis paneb lapse naeratama.
Vaata pilte SIIT.
Tund algaski sellega, et õpilased said mõelda ja rääkida sellest, mis teeb neil tuju heaks, mis paneb neid naeratama. Õpilaste arvamused olid väga erinevad. Mõne õpilase jaoks olid selleks esemed, teisele tegevused, aga kolmandale hoopis inimesed. Oma mõtted joonistati pildile. Igast klassist valiti välja mõned pildid, mis laeti Fotki keskkonda. Sealt saabki neid nüüd vaadata ja mõelda, mis on see, mis paneb lapse naeratama.
Vaata pilte SIIT.
"Mino Võromaa 28"
„Mino Võromaa” 28. võistlusõ parõmba tüü omma kogomikun „Kõgõ ilma mõts”.
Timahava oll latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie võistlusõl 114 kirotajat nii Vanalt Võromaalt ku ka Setomaalt. Vällä pakut teemadest olli kõgõ populaarsõmba mõtsaga köüdet teema. Niisamutõ saadõti võistlusõlõ hää hulk põnõvit juttõ ja unõnäoliidsi luulõtuisi elost tõsõ plannõdi pääl. Parõmbit töid avit vällä valli hindajidõ kogo (Aimi Hollo, Helle Laanpere, Triinu Ojar ja Jan Rahman).
Kokko sai raamatulõ „Kõgõ ilma mõts” 70 juttu-luulõtust, lustilidsõ pildi tekk mano Võro juuriga kunstnik Kadi Mõttus.
Parõmba kirotaja olliva
Parksepa kooli latsi töid saat lukõ...
Egä kõrd ei toheki mõtsa minnä
Essüjide kuusõtuuminõ
Hirmul omma suurõ silmä
Mõts
Aoviites mõtsan
Seeneralli
Mõtsan jalutaman
Timahava oll latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie võistlusõl 114 kirotajat nii Vanalt Võromaalt ku ka Setomaalt. Vällä pakut teemadest olli kõgõ populaarsõmba mõtsaga köüdet teema. Niisamutõ saadõti võistlusõlõ hää hulk põnõvit juttõ ja unõnäoliidsi luulõtuisi elost tõsõ plannõdi pääl. Parõmbit töid avit vällä valli hindajidõ kogo (Aimi Hollo, Helle Laanpere, Triinu Ojar ja Jan Rahman).
Kokko sai raamatulõ „Kõgõ ilma mõts” 70 juttu-luulõtust, lustilidsõ pildi tekk mano Võro juuriga kunstnik Kadi Mõttus.
Parõmba kirotaja olliva
Parksepa kooli latsi töid saat lukõ...
Egä kõrd ei toheki mõtsa minnä
Essüjide kuusõtuuminõ
Hirmul omma suurõ silmä
Mõts
Aoviites mõtsan
Seeneralli
Mõtsan jalutaman
Pardiralli
Pardiralli on EVLVLi heategevusüritus, mille käigus kogutakse annetusi vähihaigete laste ja nende vanemate toetuseks.
Parksepa kooli 3. klassi õpilased võtsid osa fantaasiapardi võistlusest. Nüüd on kõigil võimalus hääletada oma lemmiku poolt.
Hääletamiseks vajuta SIIA
Parksepa kooli 3. klassi õpilased võtsid osa fantaasiapardi võistlusest. Nüüd on kõigil võimalus hääletada oma lemmiku poolt.
Hääletamiseks vajuta SIIA
Tellimine:
Postitused (Atom)