Sellele küsimusele on palju vastuseid. 23. nov oli õpetajate Helju ja Karini päev. Nemad esinesid vanaemadena. Seda ametit oskavad nad väga hästi, sest mõlemad on ise vanaemad. Nendest kohe õhkus soojust, hellust ja südamlikkust. Põlvest põlve on vanaemad need, kes kannavad edasi elutarkusi ja rahvaluulet. Õpetajatele oli kaetud laud, millel olid vanaaja toidud: karask, kiisla (kaerakile), hapukurk, seened, kuivatatud õunad ja joogiks taar. Paljud õpetajad polnud selliseid toite varem mekkinudki. Tuli välja, et igaühele ei maitsegi. Oleme ajapikku võõrdunud nendest maitsetest.
Tegelikult võiksidki koolis olla vanaema amet. Lapsed saaksid tema juurde jutte kuulama tulla, õppida käsitööd tegema ja lihtsalt ajada juttu maast ja ilmast.
Aitäh, kallid õpetajad-vanaemad!
