1.a klass kogunes koolimaja ette. Kui esimene ülesanne lahendatud, hakati liikuma õpetaja Helle aiamaa poole. Teel andsid Marco ja Juku ema meile ülesandeid ja mõistatusi lahendamiseks. Jõudnud kohale, tuli meil üles leida orava näritud käbi, jõhvikad, roheline tomat (mis jääbki roheliseks). Vaatasime, missugused sügislilled kasvavad aias ja millised juurviljad on veel keldrisse viimata. Aitasime õpetaja Hellel ära võtta ka viimased kartulid. Ja nüüd oligi käes aeg mängudeks. Mängisime loomade tundmise mängu ja tegime paarilisega teatejooksu. Huvitav oli "Haldjamäng", kus sai looduslikust materjalist valmistada käevõru, maitsta moose, tähelepanurajal märgata esemeid, visata käbisid korvi, nuusutada purkides olevate taimede lõhnu. Kõik osalejad said Metshaldja tänukirja. Kõige lõpus ootas meid üllatus. Puu otsas oli kommikott, kuid selle kättesaamiseks tuli lahendada mitu matemaatilist ülesannet.
Looduses käies kasuta alati kõiki oma meeli, siis saab loodusest sinu sõber!
1.b, 2. ja 3. klass tegid ühise matkamängu. Koguneti korvpalliplatsile ja esimeseks ülesandeks oli võtta pikkuse järgi rivvi. Õpetajate abiga jagunesime üheksaks võistkonnaks. Iga võistkond sai lehe, mille järgi tuli ümber koolimaja otsida kontrollpunkte. Igas punktis oli ootamas erinev ülesanne.
Esimeses puntis sai iga õpilane valida 2 tähte. Tähed valitud, alustati koos sõnade moodustamist. Sõnade pikkuse, õigsuse ja rohkuse üle pidas arvet raamatupidaja Taimi.
Teises punktis tuli pihku võtta lusikas ja asuda pruune ja kirjusid ube sorteerima. Siin tuli üles näidata sõbralikkust ja üksmeelt, tegutseti ju külg-külje kõrval. Töö täpsust ja korralikkust kontrollis ema Eve.
Kolmandas kohas tuli lendavat taldrikku lennutada läbi rõnga. Küll oli segamas tuuleke või värisev käeke. Ema Ramona ja isa Imre heatahtliku pilgu all lendas palju taldrikuid soovitud sihtkohta.
Täpsus visatud, võis minna salakirju lahendama. Ema Kätlini abiga said kõik salakirjas esitatud vanasõnad meile teatavaks.
Edasi järgmisse kontrollpunkti, kus läks hüppamiseks. Eks ikka hüppenööriga. Hüpatud aja ja arvu pani kirja õppealajuhataja Anneli.
Peale keha koormamise jõuti kuuendasse kontrollpunkti, kus tulid lahti pureda õpetaja Liia koostatud nuputamisülesanded. Igas rühmas leidusid nupukad pähklipurejad ja nii saigi edasi minna järgmisse kohta.
Seitsmendas punktis tuli joonistada. Iga rühma liige sai õpetaja Maililt erineva ülesande ja nii sai seegi koht läbitud. Mis sellest, et kõikidel rühmadel oli sama ülesanne, tulid valminud pildid ikka erinevad.
Kaheksandas punktis tuli tööd teha. Siin õpetas ema Maiu kartulite panemist ja võtmist. Selgus, et päris paljudel lastel oli kartulite mahapanek esmakordne töö. Üksteist abistades, nagu talgutelgi, sai seegi töö tehtud.
Viimases punktis tegeldi pantomiimiga. Iga rühma liige pidi näitama lehelt loetud tegevust või looma ja ülejäänud selle välja nuputama. Selle punkti tegevust juhtisid 9.kl õpilased Vahur ja Angela.
Kui kõik kontrollpunktid läbitud, koguneti veelkord kokku ja mängiti lõbusat sabade tagaajamise mängu. Jäi üle veel keha kinnitada ja väsinuna koju minna.
4.a klass otsustas minna jalgrattamatkale. Lisaks õpilastele võtsid retkest osa isa Aare ja vaprad emad Kairi ja Iiri. Üheskoos sõideti mööda rattateed Puiga kooli juurde ja tagasi. Kui tagasi tulles oli jõutud üle Kirumpää ristmiku, said poisid koos isa Aarega ette võtta lausa kiiruskatse. See neile meeldis. Lubati edaspidigi minna sellisele kosutavale retkele. Tänu Võru vallale on selline hea ja ohutu liiklemise võimalus.
4.b klass käis Väimela järve ääres kalal. Korralikud kalamehed teadsid, kuidas asja toimetada. Mõnele oli see esimene kalapüük. Eks õppinud kalastajad abistasid. Aega läks ja nalja sai, kuid lõpuks oli kausis päris palju kalu. Eks nad seal vee sees võisid teha oma viimaseid uhkeid ringe. Kui oli koolimaja juurde tagasi jõutud, võisid püütud kalu imetleda kõik soovijad. Küll oli uhke tunne näidata enda püütud kalu uudistajatele.
5. klass võttis ette ühtviisi hariva kui sportliku retke. Üheskoos liiguti Kanariku järve taha metsa ja korrati üle eelmistel aastatel loodusõpetuses õpitu. Kui aju oli piisavalt koormatud, suunduti Parksepa laululava juurde sportima. Koos tehti erinevaid võistlusi ja mänge. Nüüd on terveks aastaks vaim ja füüsis virge.
6. klass seadis juba hommikul sammud klassiõde Celine´i poole. Jalgi matkates näeb nii mõndagi huvitavat. Siin seeneke, seal tore taimeke ja kunsti tunnis võiks teha päris mitu vahvat loodusmaali. Celine´i juures sai tegelda hobustega, nunnutada küülikuid ja loomulikult teha erinevaid mänge. Nii mõnus oli olla laps ja lihtsalt natuke möllata. Eks see kõik tegi lõpuks kõhugi tühjaks. Loomulikult oli Celine´i ema sellele mõelnud ja teinud meie jaoks maitsva kehakinnituse. Küll oli mõnus! Miks ei võiks iga koolipäev olla selline?
Pildid
