Astrid Lindgrenile mõeldes

Sel nädalal viis raamatukoguhoidja Ruth läbi 1.-5. klassi õpilastele tunni, kus meenutas Rootsi kirjanikku Astrid Lindgreni. Novembris sai paljude lemmikkirjanik 105 aastaseks. Temale mõeldes sai varem läbi viidud ka karneval.
Raamatukogutunnis rääkis Ruth Astridi noorpõlvest, tema raamatutest ja paljust muust huvitavast. Lapsed kuulasid terve tunni huviga.
Aitäh, toreda raamatukogutunni eest!

Sinine teisipäev

27. nov oli teine stiilipäev ja kandis see nime "Sinine teisipäev".Nagu nimigi ütleb, tuli kanda võimalikult palju sinist.

Sinine teisipäev

ELO laager

Reedel, 23. nov õhtul sõitsime Vilustesse. Seal toimus selle õppeaasta esimene ELO laager.
 Kohale jõudes viisime asjad koolimajja ja kogunesime aulasse. Päraste etteastete vaatamist mängisime ja sõime õhtust. Veel sai vaadata filmi või teha enda näost maski. Maski tegemine oli väga tore, sest see nägi peale tegemist välja nagu muumiamask. Lõpuks olime väsinud ja läksime magama.
Järgmisel päeval ärkasime kell 8.00, käisime võimlemas ja peale seda sõime. Ka teisel päeval oli palju huvitavaid tegevusi. Kõige rohkem meeldis mulle kaardi tegemine. Lõunaks olid tegevused läbi ja algas sõit kodu poole.
Oli tore nädalavahetus!

ELO Vilustes

"Kosmonaut Lotte"

Reedel, 23. nov käisid 1, 2.a ja 2.b klass Tartus Vanemuise teatris vaatamas etendust "Kosmonaut Lotte". Selle etenduse vaatamise jaoks algasid ettevalmistused rohkem kui kuu aega tagasi. Uurisime kavalehelt laule, tegelasi ja seda, kes mingit rolli mängis. Olime pikalt rääkinud sobivast riietumisest ja teatris käitumisest.
Etendus ise oli väga tore. Saime vaadata fantastilist lavakujundust, kuulata lõbusaid laule, kaasa elada mõnusatele tantsudele. Nii mõnelgi lapsel ununes vaadates suu lahti.
Tagasi tulles said bussis kõik soovijad läbi mikrofoni rääkida oma muljetest. Kõigile meeldis etendus.

Kadrilaat

22. nov korraldas ELO väikeses saalis kadrilaada. Laat kulges kibekiires ostmises ja müümises. Mis siin saabki teisiti minna. Kogu koolimajas valitses vahetundide ajal mõnus rahu ja vaikus. Kuid laadal sai maitsta erinevaid küpsetisi, nii soolased kui magusaid, osta  kaarte ja ehteid.

Kohtume järgmisel laadal!

Kadrilaat

Seeliku- ja lipsupäev

20. nov oli stiilipäev. Poisid kandsid sel päeval lipse ja tüdrukud seelikuid. Nii tore oli vaadata, kelle kodus õpetati lapsele, et lipsu kantakse koos triiksärgiga. Huvitav, kui paljud poisid oskavad ise teha lipsusõlme?
Ja tüdrukud - te peaksite rohkem seelikuid kandma. Teist saavad varsti daamid!

Seeliku- ja lipsupäev

Pidu Pipi juures

19. nov olid 1.-5. klassi õpilased kutsutud Pipi juurde pidusse. Kes kutsus? Eks ikka Pipi. Ta nii hullupööra armastab seltskonda ja lõbutsemist. Pipile kingituseks pidi iga klass tutvustama mingit Astrid Lindgreni raamatut. Saime vaadata ja kuulata huvitavaid seiku raamatutest "Bullerby lapsed", "Väikevend ja Karlsson katuselt", "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses", "Pipi Pikksukk", "Hakkaja Kaisa", "Vahtramäe Emil", "Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist", "Röövlitütar Ronja". Esinemiste vahepeal laulsime, tantsisime, õppisime selgeks Pipi täisnime, hüppasime "läbi pannkoogi" ja tegime muid vahvaid võistlusi.
Pipi on ikka vahva tüdruk küll. Ta kohe oskab pidusid korraldada.
Aitäh, Pipi, vahva peo eest!
Aitäh kõigile kostüümimeistritele ja etteastete tegijatele!

Pidu Pipi juures

Murdeluulevõistlus

Järgmine lugu on pärit Tarvastu valla ajalehest Tarvastu Teataja.

6. oktoobril, Hendrik Adamsoni sünniaastapäeval, anti Kärstna Koolis pidulikult üle X Hendrik Adamsoni nimeline murdeluulepreemia. Sellel aastal saatsid võistlusele oma luulet kaksteist autorit, nende hulgas kaks õpilast. Luuletusi oli Mulgi ja Võru murdes. Murdeluulevõistluse žürii arvates on võistluse tase aasta-aastalt tõusnud – on, mida lugeda ja mille hulgast valida. Enim avaldasid muljet kolme autori tööd ja õpilastööd, nii sai kümnendal murdeluulevõistlusel tunnustatud kokku viis autorit.

Eritunnustuse pälvisid õpilasautorid Merili Pappel ja Eliise Aniott Võrumaalt. Noorte võistlustööde hulgas leidus ka akrostihhoneid, s.t luuletusi, mille ridade algustähed annavad ülalt alla kokku lugedes tähendusega sõna või lause.

Akrostihhoni näide

Puhkõpaus

Mulli’ taivan lindasõ

Uvvõ manu tulõva

Sõbra’ koon naid puhkva

Tõsõ higi pühkvä

Kõmbimi nüüd tii viirde

Loivami säält kodo poolõ

Arutami terve päävä

Väikü vimka viskamist

Ega vimka taivast sata

Riuka nõudva pallo vaiva

Merili Pappel 

Loe Tarvastu Teatajat
Merili luuletused 
Eliise luuletused 

Ideed jõuludeks

Eelmise aasta jõulukaunistuste ideed.

Isadepäev

8. nov peeti koolis isadepäev. Nii isadele kui kõigile teistele kuulajatele oli valmis seatud kontsert. Pärast seda toimusid huvitavad mängud isade ja laste vahel.
Mõned pildid isadepäeva kaunistustest.

Mardisandid

10. november on mardipäev, kuid mardisandis käiakse eelmise päeva õhtul. Nii juhtusid meil sandikesed ringi liikuma reedel, 9. nov. Külastati 1. ja 2.b klassi, 10.a ja 10.b klassi. Lauldi, tantsiti, küsiti mõistatusi, räägiti rahvatarkusi.
Hea, et sandid käisid. Nad soovisid meile õnne ja õnne on ikka vaja.

Ettelugõmisõ pääväl „Kullõ’, ma loe sullõ!

Ettelugõmisõ pääväl „Kullõ’, ma loe sullõ!“ kolmapäävä, 7. märdikuul Võro latsiraamadukogon sõgluti vällä hää’ võro keelen lugõja’. Ossa võtsõ 22 opilast ütsäst vana Võromaa koolist.
Mi koolist käve lugõman Hellika ja Raido.

Kõgõ parõmba’ ettelugõja’ omma’
2.-4. klassi vannusõrühmän:
I preemiä – Hellika Otsar (Parksepä keskkuul);
II preemiä – Loren Seim (Oravi põhikuul);
III preemiä – Sirelin Punt (Võro Kreutzwaldi gümnaasium).
5.-7. klassi vannusõrühmän:
I preemiä – Mirjam Vodi (Haani kuul);
II preemiä – Kristjan Leonov (Pikäkannu kuul);
III preemiä – Hipp Saar (Osola põhikuul).
Hää esitüse iist anti 5.-7. klassi vannusõrühmän vällä kolm eripreemiät. Neo saiva’ Mariliis Põder (Krabi põhikuul), Katre Toots (Haani kuul), Karl Jörgen Lööper (Võro Kreutzwaldi gümnaasium).
Hindajidõ kogon olli Võro latsiraamadukogo juhataja Laanpere Helle, Kreutzwaldi-kooli oppaja Linnamäe Helena ja Haani kooli opilanõ Tootsi Johann-Kristjan. Hinnati võro keele välläütlemist, mõistmist kullõjat üten haarda’ ja kimmäst olõkit.

Fotokonkurss "Märka mind!"

Nüüdseks on oma vanusegrupi 2. koha omanikul ka auhind käes. Ehk egrutab see veel kedagi samalaadsest konkursist osa võtma.
Loe lähemalt

Õppimine ja õpetamine avatud klassiruumis

Selleks et õpilane tõepoolest õpiks ise, tuleks laiendada õpiruume. Õpetajad on juba teadvustanud ka teisi maailma tundmaõppimise viise, näiteks kõikide meelte kaudu autentses keskkonnas (siin valdavalt looduskeskkonnas) õppimine. Loodushariduses ja sellega seotud keskkonnahariduses toimib ja üha laieneb nn õuesõpe, mille puhul tundide toimumispaigad ulatuvad kooli lähiümbrusest üle kogukonna. Väljaspool klassiruumi paiknev õpikeskkond (nn avatud õpiruumina kasutatav ühiskonnaeluloodus- ja kultuurmaastikud) omab samasuguseid tunnusjooni, nagu seda võib leida traditsioonilises klassiruumis.

1. Õpikeskkond kui õppevahend – siin paiknevad tegelikud objektid oma vormide, värvide, lõhnade, maitsete, häälte jt omaduste mitmekesisuses ning muutumises. Õpetaja ja õpilase koostöös saadakse õppeprotsessis:

• elamused/kogemused, tunded, vaimustus;

• teadmised ja oskused (ka uurimuslikud);

• kokkupuuted väärjuhtudega;

• inimeste erinevad vaated loodusele (kaitse, loodusandide ja -varade kasutamine;

suhtlemine teiste elusolenditega);

2. Õpikeskkond kui tööruum suurepärase õppematerjaliga – saab mängida, õppida ja avastada: saab küsida ning otsida vastuseid kas vaadeldes, uurides, katseid tehes või kogukonna inimestega kontaktis olles; kus õpetaja või teine kaasõppija saab ülesandeid lisada ning nendelt saab ka tagasisidet; võib tegutseda koos, üksi või rühmas.

Õuesõppe definitsioon, mis väljendab õppimist ehedas keskkonnas vahetu kogemise, isetegemise ja kogetu teistele vahendamise teel, rõhutab selle tööviisi olulisi tunnuseid:

• õppetöö toimub kooli lähiümbruses, tegevus on järjepidevalt väljaspool klassiruumi;

• on töömeetod, mis võimaldab kasutada kõiki meeli, saamaks isikliku ja vahetu kogemuse tegelikkusega kokku puutudes;

• õppetöö õues ühendatakse üldisesse õppeprotsessi klassiruumis, toetades ja tugevdades materjali omandamist;

• kasutab mitmekülgseid võimalusi, et koos kasvaksid PEA (kasvavad teadmised – teadmine põhineb vaatlemisel ja tegemisel), SÜDA (väärtused, suhtumised), KEHA (oskused kogu eluks – tegemine ühendab meelt ja keha) ;

• kutsutakse õpetama ka teisi teadjaid peale oma õpetaja (biolooge, meteorolooge, astronoome, kalureid, metsamehi, keskkonnarahvast, luuletajaid, ajaloolasi jne).

Õu pakub õpetajale aga palju rikkamat ja väljakutsete rohkemat õpetamiskeskkonda, kui seda on klassiruum.

Õp Karin

2. klass orienteerub

I veerandi viimasel päeval, 19. okt käis 2. klass orienteerumas. Meie päeva juhendajateks ja sisustajateks olid neli 8. klassi õpilast. Tegid nad seda projektõppe raames.
Oma päeva alustasime koolimaja juurest. Iga õpilane tõmbas loosi ja selle alusel moodustusid 4-liikmelised võistkonnad. Iga võistkond sai juurde ühe suurema õpilase või õpetaja. Suund võeti Kanariku järve äärde. Nüüd sai rühm kaardi ja liikumine läks lahti. Igas punktis tuli midagi teha. Kogu teekonna vältel tuli vaadelda loodust. Orienteerumise lõpp-punktis panime nähtu kirja. Jäi üle veel mängida mõned liikumis- ja jooksumängud.

Orienteerumine

Naksitrallid

Ükskord said jäätiseputka juures täiesti juhuslikult kokku kolm imelikku olevust: Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Nad kõik olid väga lühikest kasvu ja peale selle torkas nende juures veel muudki iseäralikku silma. Sammalhabemel oli pehmest samblast habe, kus kasvasid ilusad ja punased, kuigi mullusuvised pohlad. Kingpool oli oma kinganinad maha lõiganud, et tal oleks hea lahe varbaid liigutada. Muhv aga kandis tavaliste riiete asemel seljas suurt muhvi, millest ainult peanupp ja labajalad välja paistsid. Nad limpsisid jäätist ja silmitsesid üksteist uudishimulikult.

Nii algas Viljandi Laste- ja Noorteteatri REKY etendus „Naksitrallid“, mida käisime 29. oktoobril Kultuurimajas Kannel vaatamas.

Me kõik vajame ome ellu häid sõpru ja peame tähtsaks ümbritseva looduse tasakaalu. Kohtumine Naksitrallidega tuletas seda meile taas meelde.

III ja IV klass