Selleks
et õpilane tõepoolest õpiks ise, tuleks laiendada õpiruume.
Õpetajad on juba teadvustanud ka teisi maailma tundmaõppimise
viise, näiteks kõikide meelte kaudu autentses keskkonnas (siin
valdavalt looduskeskkonnas) õppimine. Loodushariduses ja sellega
seotud keskkonnahariduses toimib ja üha laieneb nn õuesõpe, mille
puhul tundide toimumispaigad ulatuvad kooli lähiümbrusest üle
kogukonna. Väljaspool klassiruumi paiknev õpikeskkond (nn avatud
õpiruumina kasutatav ühiskonnaeluloodus- ja kultuurmaastikud) omab
samasuguseid tunnusjooni, nagu seda võib leida traditsioonilises
klassiruumis.
1.
Õpikeskkond kui õppevahend – siin paiknevad tegelikud objektid
oma vormide, värvide, lõhnade, maitsete, häälte jt omaduste
mitmekesisuses ning muutumises. Õpetaja ja õpilase koostöös
saadakse õppeprotsessis:
• elamused/kogemused,
tunded, vaimustus;
• teadmised
ja oskused (ka uurimuslikud);
• kokkupuuted
väärjuhtudega;
• inimeste
erinevad vaated loodusele (kaitse, loodusandide ja -varade
kasutamine;
suhtlemine
teiste elusolenditega);
2.
Õpikeskkond kui tööruum suurepärase õppematerjaliga – saab
mängida, õppida ja avastada: saab küsida ning otsida vastuseid kas
vaadeldes, uurides, katseid tehes või kogukonna inimestega kontaktis
olles; kus õpetaja või teine kaasõppija saab ülesandeid lisada
ning nendelt saab ka tagasisidet; võib tegutseda koos, üksi või
rühmas.
Õuesõppe
definitsioon, mis väljendab õppimist ehedas keskkonnas vahetu
kogemise, isetegemise ja kogetu teistele vahendamise teel, rõhutab
selle tööviisi olulisi tunnuseid:
• õppetöö
toimub kooli lähiümbruses, tegevus on järjepidevalt väljaspool
klassiruumi;
• on
töömeetod, mis võimaldab kasutada kõiki meeli, saamaks isikliku
ja vahetu kogemuse tegelikkusega kokku puutudes;
• õppetöö
õues ühendatakse üldisesse õppeprotsessi klassiruumis, toetades
ja tugevdades materjali omandamist;
• kasutab
mitmekülgseid võimalusi, et koos kasvaksid PEA (kasvavad teadmised
– teadmine põhineb vaatlemisel ja tegemisel), SÜDA (väärtused,
suhtumised), KEHA (oskused kogu eluks – tegemine ühendab meelt ja
keha) ;
• kutsutakse
õpetama ka teisi teadjaid peale oma õpetaja (biolooge,
meteorolooge, astronoome, kalureid, metsamehi, keskkonnarahvast,
luuletajaid, ajaloolasi jne).
Õu
pakub õpetajale aga palju rikkamat ja väljakutsete rohkemat
õpetamiskeskkonda, kui seda on klassiruum.
Õp Karin