Ninasarvik Otto

Suvevaheaja esimesel päeval leiab koolipoiss Topper värvilised pliiatsid ja kirjutab plangule oma suure saladuse: „Sille, ma armastan sind!“. Sillele vahele jäämisest päästab teda ainult ime – selgub, et tegemist on võlupliiatsitega, sest kiri on kustunud. Topper ja tema sõber Viggo joonistavad Topperi toa seinale ninasarviku, kes aga ei mõtlegi kaduda, vaid hoopis ellu ärkab – tahab süüa ja juua ning tekitab linnakeses hulga segadust.

Seda etendust käisid 31. jaanuaril vaatamas 2.a ja 2.b klassi õpilased. Etendus oli huvitav ning meeldis õpilastele.

Sügis-talv metsloomade elus

Saime teada:
1) orav kogub pähkleid, tõrusid, kuivatab seeni;
2) koprad koguvad pesa lähistele peeneid oksi;
3) rasvatihane kogub seemneid ja putukaid;
4) kakk kuivatab talveks hiiri.
Sügisel nuumavad end paksuks karu, kährik, mäger, nahkhiir.
Mõned kolivad soojapidavatesse paikadesse: liblikad, teod, sipelgad, sisalikud, mutid, nahkhiired, konnad.
Soojale maale kolivad rändlinnud ja nahkhiired.
Sooja talvepesa teevad kährik, mäger, karu, orav, siil.
Vahe on ka talveunel ja taliuinakul. Uinakut teevad kährikud, mägrad, karud, oravad. Talveund magavad siilid, konnad, maod, sipelgad, sisalikud, limuskid, liblikad. Uinakust võib üles ärgata, aga uni kestab soojade ilmade saabumiseni.
Talve saabudes muutub menüü. Süüakse seda, mis leidub.
Kaitsva lumevaiba all elavd oma elu närilised, karihiired. Kevadel peale lume sulamist on näha nende tehtud käike.
Mõned looma- ja linnuliigid vahetavad talve saabudes vana kasuka heledamates toonides kasuka vastu: jänes, rebane, nugis.
Tegime katse, et selgitada välja, milline peaks olema parim talvine riietus. Selleks panime nelja pudelisse vett soojusega 49-51 kraadi. Ühe pudeli jätsime paljaks, teisele panime peale villase kinda, kolmandale märja villase kinda ja neljandale lambanahkse kinda. Viisime pudelid õue. Lapsed pakkusid, et kõige kiiremini jahtub märja kindaga pudel. Meie aga hakkasime õues mängima. Pärast mõõtsime uuesti pudelites vee temperatuuri. Selgus, et kõige kiiremini jahtus paljas pudel ja kõige soojem oli lambanahkse kindaga kaetud pudel. Siit järeldus: talvel tuleb end soojalt riidesse panna.
Selgus veel, et 2. klaasi lapsed ei tea, kus asub Karula rahvuspark. Tuleb välja, et Eestis on veel palju kohti, kuhu tuleb minna.
 Aitäh Tiia Trollale, kes meie programmi läbi viis.

metsarahvas

Lasteetendus "Suss-sepad"

Reedel, 25. jaanuaril nägid 1.-4. klassi õpilased omalaadset etendust. Selles etenduses oli vähe teksti. Kõik vajalik anti edasi kehakeelt kasutades.
Suss-sepad on omamoodi tegelinskid, kelle hommikune ärkamine võtab palju aega. Tuleb ju pärast ärkamist end pesta, võimelda ja hommikust süüa. Kui kõik see tehtud, siis võib lõbutseda. Lõpetuseks esitasid nad "Rongisõidu" laulu veepudelitesse puhudes. 

Jaanuarikuine kunst

Jaanuarikuine kunst

Viimased jõulutervitused

Jõulud arvutis

"Jõuluvana jõulupuu"

Navi küla lapsed õppisid oma küla näitlejanna Maive käe all selgeks jõulunäidendi "Jõuluvana jõulupuu".
9. jaanuaril mängisid nad seda etendust  koolimajas 1.-6. klassi õpilastele. Etendus oli igati kaasahaarav ja lõbus. Kui näitemäng läbi, hõigati tagant pingist, et mängige üks kord veel.
Etenduses mängisid: Robert, Astrid, Tõnis, Annabel, Sten-Markus, Talis, Elisabeth, Andra.
Aitäh tublidele näitlejatele ja toredale näitejuhile!
Jääme järgmist etendust ootama!

Poiste mängud

Vanasti meisterdasid lapsed endale mänguasjad ise. Tänapäeval ostetakse mänguasjad poest. Kuid õnneks on veel olemas õpetaja, kes oskab poisse mänguasju tegema õpetada.