1) orav kogub pähkleid, tõrusid, kuivatab seeni;
2) koprad koguvad pesa lähistele peeneid oksi;
3) rasvatihane kogub seemneid ja putukaid;
4) kakk kuivatab talveks hiiri.
Sügisel nuumavad end paksuks karu, kährik, mäger, nahkhiir.
Mõned kolivad soojapidavatesse paikadesse: liblikad, teod, sipelgad, sisalikud, mutid, nahkhiired, konnad.
Soojale maale kolivad rändlinnud ja nahkhiired.
Sooja talvepesa teevad kährik, mäger, karu, orav, siil.
Vahe on ka talveunel ja taliuinakul. Uinakut teevad kährikud, mägrad, karud, oravad. Talveund magavad siilid, konnad, maod, sipelgad, sisalikud, limuskid, liblikad. Uinakust võib üles ärgata, aga uni kestab soojade ilmade saabumiseni.
Talve saabudes muutub menüü. Süüakse seda, mis leidub.
Kaitsva lumevaiba all elavd oma elu närilised, karihiired. Kevadel peale lume sulamist on näha nende tehtud käike.
Mõned looma- ja linnuliigid vahetavad talve saabudes vana kasuka heledamates toonides kasuka vastu: jänes, rebane, nugis.
Tegime katse, et selgitada välja, milline peaks olema parim talvine riietus. Selleks panime nelja pudelisse vett soojusega 49-51 kraadi. Ühe pudeli jätsime paljaks, teisele panime peale villase kinda, kolmandale märja villase kinda ja neljandale lambanahkse kinda. Viisime pudelid õue. Lapsed pakkusid, et kõige kiiremini jahtub märja kindaga pudel. Meie aga hakkasime õues mängima. Pärast mõõtsime uuesti pudelites vee temperatuuri. Selgus, et kõige kiiremini jahtus paljas pudel ja kõige soojem oli lambanahkse kindaga kaetud pudel. Siit järeldus: talvel tuleb end soojalt riidesse panna.
Selgus veel, et 2. klaasi lapsed ei tea, kus asub Karula rahvuspark. Tuleb välja, et Eestis on veel palju kohti, kuhu tuleb minna.
Aitäh Tiia Trollale, kes meie programmi läbi viis.