1.-4. klasside spordipäev

2. juunil toimus nooremate õpilaste spordipäev. Hommikut alustasime rivistuse ja kohtunike tervitamisega. Sellele järgnes kerge soojendus. Esimeseks võistlusalaks oli teatejooks. Läks lahti kibekiire võistkondade moodustamine. Edasi suundus iga klass erineva ala juurde. Kavas oli korvpalli täpsusvisked. Kogu klass võttis rivvi ja 3 minuti jooksul tuli võimalikult palju saada pall korvi. Järgmisena sai teha 60 m jooksu. Omamoodi huvitav ala oli lendava taldrikuga läbi rõnga viskamine. Vahel tuli tuul ja mängis vingerpussi. Viimane ala oli klassikaline - pallivise. See oli kõige aeganõudvam ala.
Tegelikult oli ikka tore, et sai sportida ja nautida ilusat ilma.

Mida õpetaja ei õpi, seda õpilane ei tea

Sellist nime kandis Võrumaa algklasside õpetajate õppereis, mis toimus 7.-8. juunil. Meie kooli õpetajatest osalesid sellel reisil õpetajad Liia, Anneli, Maili Ülle ja Ene. Esimese peatuse tegime Emajõe-Suursoo looduskeskuses. Saime valida kahe matkaprogrammi vahel: „Emajõgi kui elupaik” ja "Maa täis vett". Vaatasime dokumantaalfilmi Emajõe-Suursoo kohta. Uurisime lähemalt Emajõe ääres kasvavaid taimi, Emajões elautsevaid putukaid. Õppisime selgeks mitu huvitavat mängu. 

Järgmine peatus oli Avinurmel. Avinurme Puiduait on turismikeskus, mis on koduks Avinurme puidukäsitööle. Siit leiab iga külastaja endale sobiva ja meelepärase marjakorvi, saunakibu, lõikelaua, tünni, püti või mida iganes hing ihaldab. Puiduaida peamine eesmärk ongi anda külastajale võimalus võtta koju kaasa ehe elamus puidust ja puutööst.
Avinurmest edasi veeresid rattad Kauksi poole. Kauksi looduskeskuses jagunesime kaheks. Üks rühm tutvus ravimtaimede ja teine metsa kui kooslusega. Ennastunustavalt jäime kuulama oma ala professionaali juttu.  Saime üksikaslalist teavet metsa rajamise ja kasutamise kohta. Metsas rännakut tehes uurisime ümbritsevat loodust. Märkamatult olimegi jõudnud Peipsi järve äärde.
Õhtuks jõudsime oma reisiga Narva-Jõesuusse. Tegime õhtul jalutuskäigu mere ääres. Nautisime päikese loojumist. Järgmise päeva hommikul tutvustas giid meiel linna. Nägime päris mitut omaaegset ehituspärli. Kahju, et enam ei osata sellist ehituskunsti.
Narva-Jõesuust suundusime edasi Kohtla kaevandusmuuseumi. Vahepeal jõudsime teha kiire peatuse Sillamäel ja näha suurepärast vaadet merele. Kohtla kaevandusmuuseumis võtsid meid vastu endised kaevurid, kes olid meile teejuhtideks ja õpetajateks maa all. Nägime erinevaid põlevkivi kaevandamise masinaid. Tegime vagonettidega väikese reisigi. Saime omal nahal tunda, kuidas töölised hommikul ja õhtul sõitsid oma töökohale. Suurepärane, et on koht, kus saab tutvuda nii salapärase ja raske ametiga. Isegi keha kinnitasime maa all.
Jõudnud jälle maapinnale, jätkasime oma reisi Põltsamaa suunas. Tutvusime Põltsamaa linnusega.

Märkamatult oligi kätte jõudnud meie reisi teise päeva õhtu. Kahe päevaga talletasime oma mällu palju uut ja huvitavat. Jälle on mudagi uut lastele õpetamiseks.
Aitäh kõigile, kes korraldasid ja aitasid sellist reisi korraldada!
Pildid

Minimissi ja minimisteri valimised

31. mai oli päris tore päev. 1.-5. klassi õpilased võtsid osa õpetaja Andre poolt korraldatud missi ja misteri võistlusest. Nagu ühele korralikule iludusvõistlusele kohane, alustati üritust catwalk´iga, millele järgnes tutvustus. Iga võistlusest osavõtja tegi ennast mingiks muinasjututegelaseks. Tutvustusvoorus jutustati endast lähemalt.  Teine voor oli talendivoor. Siin juba oli, mida kuulata ja vaadata. Kuulsime laule, luuletusi, pillimängu, nägime trikke, mustkunsti, harjutusi spordivahenditega, joonistamist. Pealtvaatajad elasid kõigile kaasa. Küll oli esinemisi, mis lõppesid kestvate ovatsioonidega. 3. voorus tuli vastata ühele küsimusele: "Mida tahad teha siis, kui saad suureks?" Väga palju oli neid, kes tahtsid kuhugi reisida. Oli ka neid, kes tahtsid saada kokaks, juuksuriks, koomikuks, traktoristiks, kirurgiks, poksijaks või hoopis filmistaariks.
Seni kui žürii oli ametis otsuse tegemisega, valis publik oma lemmikud. Türdukutest oli publiku lemmik Hellika Otsar ja poistest Oliver Kaiv.
Austavasse žüriise kuulusid õppealajuhataja, ÕO esindaja ja 12. klasside esindaja. Žürii otsus oli järgmine:
II prints - Kaarel Koido 3.b kl
I prints - Steven Mirontšuk 1.kl
mister - Oliver Kaiv 5. kl
II printsess - Laura Nogo 5. kl
I printsess - Hellika Otsar 1. kl
printsess - Eva Liisa Andrejev 3.a kl
Aitäh kõigile osalejatele ja vanematele, kes lapsi ette valmistasid!
Missindus

1. ja 2. klassi teistmoodi tund

23. mail käis meil külas looduhuviline Kristi RMK-st.  Ta rääkis meile hundist ja ilvesest. Saime katsuda nende loomade nahku. Ilvese oma oli mõnus pehme. Õppisime tundma ka ilvese ja hundi jälgi.Hundi ja koera jäljed on väga sarnased. Hundi jäljed on piklikumad ja jäljerida on sirge. Kristi küsis meie käest, et keda on metsades rohkem, kas ilveseid või hunte. Selgus, et ilveseid on rohkem. Tunni lõpus täitsime töölehe, et kinnistada saadud teadmisi.
Oli väga vahva tund!

Geir-Melany, Hellika ja Kerli

1. klass

Hundi nahk

Ilvese nahk

Keskajapäev

1. juunil tähistatakse  lastekaitsepäeva. Sel päeval toimus Parksepa koolis lastele mõeldud üritus "Keskajapäev". Lisaks oma kooli lastele võtsid sellest osa Puiga kooli 1. ja 2. klass ning Parksepa ja Väimela lasteaedade vanemate rühmade lapsed. Ettevalmistused keskaegseks päevaks algasid juba sügisel. Alguses ikka idee tasandil ja hiljem juba praktilise tegevusega. Palju aega kulub, et valmis meisterdada odad, kilp, mõõk ja isegi kiviheitemasin. Sellise ettevõtmise idee autoriks on erilise ajaloohuviga õpetaja Andres Breidaks. Erinevate tegevuste kokkupanija, koordineerija ja tagantutsitaja on väga heade organiseerimisvõimetega õpetaja Ülle Noppel. Siinkohal suurimad tänud kõigile, kes olid seotud keskaegse päeva toimetustega.

Avatud oli 13 erinevat koda ümber koolimaja. Iga klass sai kaardi, kuhu oli märgitud kodade asukoht ja liikumise plaan. Igas kojas aega tegutseda oli 20 minutit. Erinevatest kodadest lähemalt.
TANTSUKODA - õpetaja Andre õpetas kummardamist, rääkis keskaegsest riietusest, kuulasime vastava ajastu muusikat ning lõime kaasa nii ringtantsus kui paaristantsus.
TEADJANAINE - keskajal arvati tihti, et teadjanaine on nagu nõid. Enamasti tegeles ravitsemisega. Selleks kasutas erinevaid ravimtaimi, soola ja ruunikive. Kõigest sellest andis ülevaate õpetaja Anneli Kaur.
PUUKODA - õpetaja Raul rääkis, milleks keskajal puitu kasutati. Igale klassile valmistati käimise kargud. Selgus, et mõni sai väga hästi käidud, aga mõni lubas suvel harjutada.
RELVAKODA 1 - majandusjuhataja Peeter rääkis, kuidas tehti relvi: mõõku, kilpe. Mõõk pidi olema nii terav, et kui visata juuksekarv õhku, siis mõõgaga saab selle pooleks teha. Proovisime pähe töömeeste endi tehtud kiivrit. Katsusime kui raske on mõõk ning kui tugev on kilp. 12 klassi õpilane Andres Nahkur rääkis lähemalt raudrüüdest. Kõige lõpus tehti kahuriga pauku.
RELVAKODA 2 - õpetaja Andres Breidaks oli oma meeskonnaga valmistanud kiviheitemasina. Kõige enne tutvustati kiviheitemasinate tegemise ajalugu ja nende kasutamist. Saime vinnastada masina ja sellega kive heita. See oli omaette teadus ja lapsed olid väga vaimustunud.
JAHIKODA - kehalise kasvatuse õpetajad Sirje ja Margus rääkisid erinavatest odadest. Selgus, et on olemas torkeoda ja viskeoda. Proovisime torkeodaga rünnata nn piisonit, milleks oli suur heinapall. Natuke tugevamad proovisid viskeodaga rünnata. Isei tüdrukud said sellega hakkama. Kohe näha, et tänapäeval on sugude vahel võrdsus.
SAVIKODA - seda koda juhtisid meistrid väljastpoolt Võrumaad. Savinõusid hakkasid inimesed alles siis tegema, kui jäädi paikseteks. Näidati ja õpetati mustrite tegemist, erinevaid anumate valmistamise tehnikaid.
ILUKODA - õpetaja Diana rääkis, milline on ilus keskaegne naine. Iga grupi üks õpilane sai vastava meigi. Meie jaoks polnud ta küll ilus, aga keskaja kohta küll. Veel peatusime pikemalt riietusel. Rikkad kandsid vööl lõhnakotikest, mis pidi kaitsema haiguste eest. Selgus, et keskaja pruut kandis punast või musta kuldsete tikanditega kleiti.
KIRJAKODA - Millega kirjutati keskajal? Eks ikka hanesulega. Proovisime seda meiegi. Õpetajad Maili ja Anneli ning aednik Kirsten olid varunud hanesulgi ja ette valmistanud vanamoelise paberi. Näidist oli ilus vaadata, aga endal ei tulnudki nii hästi välja. Iga õpilane sai paberile  tindi ja hanesulega kirjutada oma nime. See jäi talle kui keskajapäevast osavõtu tunnistus.
SEPIKODA - Rõuge ja Krabi kooli tööõpetuse õpetaja Kaido Kaas oli  kohale toonud päris ehtsad sepa tööriistad. Saime teada, et sepatööd on tehtud väga kaua. Nägime ka õpilaste valmistatud sepiseid. Meie silme all valmis nael, mille saime oma klassile mälestuseks.
ALKEEMIA - selles kojas oli juhtival kohal meie keemia õpetaja Tiina. Tal oli ka abiline, sest nii oli juba keskajal kombeks. Keskajal pöörati tähelepanu neljale elemendile: vesi, tuli, õhk, maa. Alkeemikud tahtsid valmistada tarkade kivi, millega puudutades muutub kõik kullaks. Kuulasime juttu ühest keisrist, kellele alkeemikud valmistasid kulda. Ise saime näha, kuidas naelast sai nö kuldne nael. Rumala petaks sellega äragi. Lastele meeldis alkeemiakoda kõige rohkem, sest siin oli suitsu, tuld, sädemeid ja värve muutvaid vedelikke.
VUSSERDAJATE KODA - õpetaja Karin koos 5. klassi tüdrukutega meisterdasid väiksemate lastega nahast ehteid ja suurematega tegid ämblikku.
KALJAKODA - see oli koda, kus sai päeva lõpus keha kinnitada. Söögiks oli seemnete ja rosinatega magus karask ja joogiks kali. Tõeliselt maitsev keskaja lõuna.
Kõhud täis, koguneti veelkord kokku, et tänada kõikide kodade töötajaid. See päev jääb kindlasti kõigile meelde, sest oli niivõrd erakordne.

Pildid

VVV matkamäng

VVV matkamängu idee seisneb selles, et kutsuda matkama ja õues õppima Lõuna-Eesti koole ja lasteaedu.
Matkamiseks võib valida ükskõik millise kooli või lasteaia lähedal oleva matkaraja. Matkamängus saab õpilaste grupp osaleda matkates kasvõi kooli omal matkarajal. Matkamisega käigus võib läbi viia ka õuesõppe tunni. Oluline on aga matkas osalemisel kokkuvõtte koostamine, milleks võib kasutada matkal tehtud fotosid, joonistusi, kirjutisi jms. Valminud kokkuvõtetest valib SA välja 15 parimat, kellele on auhinnaks õppeprogramm või matk VVV retkejuhiga VVV matkaradadel koos transpordi kompenseerimisega. Seega on see, milline on kokkuvõte küllalt oluline. Kõik grupid saavad auhinnaks mängus osalemise eest ühe loodusraamatu. Matkamängu võitjad saavad valida sobiva programmi või matka kõikide VVV SA olemasolevate programmide hulgast.
Matkamängu läbiviimist toetavad Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Parksepa Keskkooli 3.a ja 3.b klass olid üks 15 väljavalitust. Meie preemiamatkaks sai "Saatus on nagu lillkapsapea, mis kasvab võrdselt igas suunas". Nii käisimegi 26. mail Vapramäel matkamas. Matkajuhiks oli Liina, kellega koos läksime metsa seiklema ja  loodust uurima. Esimeses teede ristumiskohas võtsime ringi. Eva Liisa luges liisusalmi ja jäi pidama Ingridi peal. Ingrid pidi tõmbama tikku. Tema tõmbamise järgi saime teada, kummale poole pöörata. Igal teelahkmel tõmbasime tikku ja läksime valitud teed mööda. Metsas uurisime taimi. Saime teada, milline on mürgine ja milline mitte.Õppisime tundma ussilakka, punast leedrit, tulikat, metstähte, kevadist seahernest jt taimi. Kuulasime lindude laulu. Oma teel tuli meil päris palju ronida küll puude alt ja üle puude. Pikk rännak tegi isegi kõhu tühjaks. Jõudnud piknikuplatsile, kinnitasime keha. Ja peale seda võis matk jätkuda. Lõpuks jõudsime oma matka alguspunkti. Võtsime veel kord ringi ja tõmbasime loosi. See, kelle sildil oli sõna "lillkapsas", sai endale kingituseks lillkapsa. Seekordne õnneseen oli Eliise. Päris omamoodi matk oli.
Uurige ka meie matkade kokkuvõtteid.
Matkalaul
Läki sügist kaema
Lummav sipelgariik
Räätsadega rappa
Viimane talvest
Pildid