1. juunil tähistatakse lastekaitsepäeva. Sel päeval toimus Parksepa koolis lastele mõeldud üritus "Keskajapäev". Lisaks oma kooli lastele võtsid sellest osa Puiga kooli 1. ja 2. klass ning Parksepa ja Väimela lasteaedade vanemate rühmade lapsed. Ettevalmistused keskaegseks päevaks algasid juba sügisel. Alguses ikka idee tasandil ja hiljem juba praktilise tegevusega. Palju aega kulub, et valmis meisterdada odad, kilp, mõõk ja isegi kiviheitemasin. Sellise ettevõtmise idee autoriks on erilise ajaloohuviga õpetaja Andres Breidaks. Erinevate tegevuste kokkupanija, koordineerija ja tagantutsitaja on väga heade organiseerimisvõimetega õpetaja Ülle Noppel. Siinkohal suurimad tänud kõigile, kes olid seotud keskaegse päeva toimetustega.
Avatud oli 13 erinevat koda ümber koolimaja. Iga klass sai kaardi, kuhu oli märgitud kodade asukoht ja liikumise plaan. Igas kojas aega tegutseda oli 20 minutit. Erinevatest kodadest lähemalt.
TANTSUKODA - õpetaja Andre õpetas kummardamist, rääkis keskaegsest riietusest, kuulasime vastava ajastu muusikat ning lõime kaasa nii ringtantsus kui paaristantsus.
TEADJANAINE - keskajal arvati tihti, et teadjanaine on nagu nõid. Enamasti tegeles ravitsemisega. Selleks kasutas erinevaid ravimtaimi, soola ja ruunikive. Kõigest sellest andis ülevaate õpetaja Anneli Kaur.
PUUKODA - õpetaja Raul rääkis, milleks keskajal puitu kasutati. Igale klassile valmistati käimise kargud. Selgus, et mõni sai väga hästi käidud, aga mõni lubas suvel harjutada.
RELVAKODA 1 - majandusjuhataja Peeter rääkis, kuidas tehti relvi: mõõku, kilpe. Mõõk pidi olema nii terav, et kui visata juuksekarv õhku, siis mõõgaga saab selle pooleks teha. Proovisime pähe töömeeste endi tehtud kiivrit. Katsusime kui raske on mõõk ning kui tugev on kilp. 12 klassi õpilane Andres Nahkur rääkis lähemalt raudrüüdest. Kõige lõpus tehti kahuriga pauku.
RELVAKODA 2 - õpetaja Andres Breidaks oli oma meeskonnaga valmistanud kiviheitemasina. Kõige enne tutvustati kiviheitemasinate tegemise ajalugu ja nende kasutamist. Saime vinnastada masina ja sellega kive heita. See oli omaette teadus ja lapsed olid väga vaimustunud.
JAHIKODA - kehalise kasvatuse õpetajad Sirje ja Margus rääkisid erinavatest odadest. Selgus, et on olemas torkeoda ja viskeoda. Proovisime torkeodaga rünnata nn piisonit, milleks oli suur heinapall. Natuke tugevamad proovisid viskeodaga rünnata. Isei tüdrukud said sellega hakkama. Kohe näha, et tänapäeval on sugude vahel võrdsus.
SAVIKODA - seda koda juhtisid meistrid väljastpoolt Võrumaad. Savinõusid hakkasid inimesed alles siis tegema, kui jäädi paikseteks. Näidati ja õpetati mustrite tegemist, erinevaid anumate valmistamise tehnikaid.
ILUKODA - õpetaja Diana rääkis, milline on ilus keskaegne naine. Iga grupi üks õpilane sai vastava meigi. Meie jaoks polnud ta küll ilus, aga keskaja kohta küll. Veel peatusime pikemalt riietusel. Rikkad kandsid vööl lõhnakotikest, mis pidi kaitsema haiguste eest. Selgus, et keskaja pruut kandis punast või musta kuldsete tikanditega kleiti.
KIRJAKODA - Millega kirjutati keskajal? Eks ikka hanesulega. Proovisime seda meiegi. Õpetajad Maili ja Anneli ning aednik Kirsten olid varunud hanesulgi ja ette valmistanud vanamoelise paberi. Näidist oli ilus vaadata, aga endal ei tulnudki nii hästi välja. Iga õpilane sai paberile tindi ja hanesulega kirjutada oma nime. See jäi talle kui keskajapäevast osavõtu tunnistus.
SEPIKODA - Rõuge ja Krabi kooli tööõpetuse õpetaja Kaido Kaas oli kohale toonud päris ehtsad sepa tööriistad. Saime teada, et sepatööd on tehtud väga kaua. Nägime ka õpilaste valmistatud sepiseid. Meie silme all valmis nael, mille saime oma klassile mälestuseks.
ALKEEMIA - selles kojas oli juhtival kohal meie keemia õpetaja Tiina. Tal oli ka abiline, sest nii oli juba keskajal kombeks. Keskajal pöörati tähelepanu neljale elemendile: vesi, tuli, õhk, maa. Alkeemikud tahtsid valmistada tarkade kivi, millega puudutades muutub kõik kullaks. Kuulasime juttu ühest keisrist, kellele alkeemikud valmistasid kulda. Ise saime näha, kuidas naelast sai nö kuldne nael. Rumala petaks sellega äragi. Lastele meeldis alkeemiakoda kõige rohkem, sest siin oli suitsu, tuld, sädemeid ja värve muutvaid vedelikke.
VUSSERDAJATE KODA - õpetaja Karin koos 5. klassi tüdrukutega meisterdasid väiksemate lastega nahast ehteid ja suurematega tegid ämblikku.
KALJAKODA - see oli koda, kus sai päeva lõpus keha kinnitada. Söögiks oli seemnete ja rosinatega magus karask ja joogiks kali. Tõeliselt maitsev keskaja lõuna.
Kõhud täis, koguneti veelkord kokku, et tänada kõikide kodade töötajaid. See päev jääb kindlasti kõigile meelde, sest oli niivõrd erakordne.