Vastlapäeva eel, 20.veebruaril matkas III klass Karula rahvuspargi lumistel radadel. Osalesime Keskkonnaameti projektis „Jäljekütt“. Öine tuisk mängis meile vingerpussi ja peitis metsloomade poolt pikkadel külmaöödel lumele tipitud jäljeread paksu vaiba alla. Kuid meie jahiindu see ei vähendanud. Ka tuisujärgsel hommikul oli nii mõndagi põnevat näha ja kuulda.
Julge halljänes oli päris hoonete lähedale noore õunapuu koort närima tulnud.
Rasvatihane laulis juba oma esimesi kevadviise.
Sipelgapesa maapealne osa oli tutvumiseks avatud, pererahvas aga ise madalamatel korrustel kenasti külma eest peidus.
Jääkaane ja lumega kaetud avar järvepind lausa kutsus meid jäljeloomise mängu mängima.
Proovisime jänese moodi hüpata ja saime selgeks, et meist ikka haavikuemandale võistlejat pole.
Ja loomulikult kopra närimisjäljed. Ilma nendeta ei möödu küll peaaegu ükski looduseretk.
Mõned loomad on vist teistest tähtsamad. Igatahes karu, ilvese, metssea ja kitse jäljed olid lausa tahvlitele jäädvustatud. Vaatasime „Jäljeaabitsast“ järele, kõik oli õige. Hurraa!
Vastlaliug sai ka kilgete ja naeru saatel ära tehtud. Nüüd kasvavad meil ja Karula rahval kindlasti pikad linad.
Kõrgel künkal uurisime kohaliku looduse eripära ja saime teada, kuidas jääaeg erinevaid pinnavorme voolis.
Mõnusa matkapäeva lõpetasime soojas loodusmajas teed juues ja loodusfilmi vaadates. Saadud teadmiste kinnistamiseks täitsime töölehe ja tõdesime rõõmuga, et saime mõndagi uut teada ning tuletasime juba ununema kippuvaid tarkusi meelde.
Tänusõnad toreda õppepäeva eest kuuluvad meid Karulas juhendanud keskkonnahariduse spetsialistile Tiia Trollale. Programm oli eakohaselt üles ehitatud ja väga oskuslikult läbi viidud. Suur aitäh!
Oma külaskäigu märgiks jätsime Karulasse meie klassi silmapaistva noore kunstniku Elisabethi kunstiringis maalitud loodusepildi.