"Vanaema facebookis ehk sõit linna seenele"

Reedel, 30. aprillil kell 13.00 oli kultuurimajas Kannel omamoodi tantsuetendus. 
Etendusest:
"Vanaema facebookis ehk sõit linna seenele" on tantsuline etendus, kus läbi noortepärase komöödia üritab vanaema olla hästi pop ja kaasaegne. Teeb endale facebooki ja seal saadetakse mammi linna seenele. Kogu elu elanud lehmada ja lauda keskel saab vanaema tõelise kogemuse. Nalja saab kuhjaga.

Meie Stuudio tantsukool on tegutsenud seitse hooaega. Pärit Põlvamaalt. Tantsijaid on 130 ringis. Koosneb viiest erinevast rühmast (1.-3., 4.-6., 7.-9., 10.-12. klass ja lisaks veel täiskasvanud).

Treenerid Andre Laine ja Indrek Varik.

Koolitantsu 3-kordsed laureaadid. Igal aastal finaalis.

7. tooliteater

Neljapäeval, 29. märtsil toimus Võru lasteraamatukogus 7. tooliteatri päev. See on etluskonkurss 6.-9. klassi õpilastele. Sel aastal oli võistlejaid 12 viiest erinevast koolist. Meie kooli esindasid 6. klassi õpilased Enely Ernits ja Raido Zopp. Kõige enne tuli esitada kodus ettevalmistatud proosapala. Nii Enely kui Raido lugesid H. Käo loomingut. Teiseks ülesandeks oli kohapeal antud luuletuse lugemine. Luuletused valis välja ja jagas õpilastele lasteraamatukogu juhataja Helle. Enely ja Raido esinemised läksid väga hästi. Austaud žürii kiitis Enely karakteriseeritud esinemist ja Raido omamoodi lugemisstiili. Samuti kiideti meie laste etteasteid.
Kuid žürii otsus oli järgmine: 4 parimat lugejat, nende seas Raido, said kino Kannel priipääsmed kahele. Enely tunnistati eripreemia vääriliseks. Lisaks said kõik lugejad kingituseks raamatu.

AITÄH TUBLIDELE LUGEJATELE!

7. tooliteater
Veel 7. tooliteatri pilte 

Rahvusvaheline lasteraamatupäev

2. aprillil tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist lasteraamatupäeva.

2012. aasta lasteraamatupäeva juhtlause on “Oli kord muinaslugu, mida jutustas terve maailm”.

Lasteraamatupäeva sponsoriks on IBBY (Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu) Mehhiko sektsioon.

Üks viljakamaid ja edukamaid Mehhiko lastekirjanikke,

Francisco Hinojosa (1954),

kirjutas maailmale lasteraamatupäeva seekordse sõnumi:

Oli kord muinaslugu, mida jutustas terve maailm

Oli kord muinaslugu, mida jutustas terve maailm. Neid muinasjutte polnud mitte ainult üks, vaid palju rohkem, ja need täitsid maailma lugudega sõnakuulmatutest tüdrukutest, kurjadest huntidest, kristallkingakestest ja armunud printsidest, kavalatest kassidest ja vankumatutest tinasõduritest, sõbralikest hiiglastest ja šokolaadivabrikutest. Nad täitsid maailma sõnadega, tarkusega, piltidega ja erakordsete tegelastega. Nad panid maailma naerma, imestama, koos hingama. Nad andsid maailmale mõtte. Ja sellest ajast saati on need lood muudkui paljunenud, et öelda meile tuhat ja üks kord: “Oli kord muinaslugu, mida jutustas terve maailm…”

Muinasjutte lugedes, jutustades või kuulates treenime kujutlusvõimet, justkui oleks seda vaja treenida, et see vormis püsiks. Ühel päeval, ilma et me seda ette teaksime, ilmub üks neist lugudest me ellu, et pakkuda loovaid lahendusi takistustele, mis meie teele on kerkinud.

Muinasjutte valjusti ette lugedes, jutustades või kuulates kordame iidset rituaali, mis on täitnud tsivilisatsiooni ajaloos olulist rolli: me loome kogukonna. Nende muinaslugude ümber on kogunenud kultuurid, ajastud ja põlvkonnad, tuletamaks meile meelde, et oleme kõik üks: jaapanlased, sakslased ja mehhiklased; need, kes elasid XVII sajandil, ja meie, kes me loeme lugusid internetist; vanavanemad, vanemad ja lapsed. Vaatamata meievahelistele suurtele erinevustele täidavad muinaslood meid, inimesi, ühtmoodi, sest sisimas oleme ju kõik nende lugude peategelased.

Vastandina elusorganismidele, mis sünnivad, paljunevad ja surevad, võivad viljakusest pakatavad muinaslood olla surematud. Eelkõige rahvapärimuslikud lood, mis kohanevad kaasaja tingimustega ja kontekstiga, milles neid jutustatakse või uuesti kirjutatakse. Neid lugusid ümber jutustades ja kuulates muutume ise nende kaasautoriteks.

Ja oli kord ka üks maa, täis müüte, muinasjutte ja legende, mis rändasid läbi sajandite suust suhu, et jutustada oma loomise lugu, jutustada oma ajaloost, jagada oma kultuuri rikkust, äratada uudishimu ja võluda huulile naeratusi. See oli ka maa, kus vähesed selle elanikest pääsesid raamatute juurde. Kuid ajalugu on hakanud muutuma. Täna jõuavad muinaslood minu maa, Mehhiko, kaugematessegi nurkadesse. Ja kohtudes oma lugejatega loovad need lood kogukonna, loovad perekonna ning loovad inimesed, kellel on suurem võimalus saada õnnelikuks.

Kommipaberite näitus

15. ja 16. märtsil sai väikeses saalis vaadata ELO laste kommipaberite näitust. Kõik, kes tahtsid, said teha vahetuskaupa. Kõigile kogumishuvilistele soovitus: võtke pildialbum ja pange paberid sinna. Nüüd on neid iga kord hea vaadata, juurde lisada, mida veel pole ja teha sõbraga vahetuskaupa. Kindlasti koguge edasi, sest võibolla mõne aasta pärast neid komme enam ei müüdagi.

Head kogumist kõigile!

Kevadehõngulises lumes

Eks oli meie koolil ka sel aastal plaanis teha lumelinn. Küll segas seda külmapüha või polnud ilm muul moe sobiv. Nii juhtuski, et kõik, kes soovisid, tegid 15. märtsil veel viimased ponnistused lumest midagi valmis meisterdada. 6.klass oli seda oodanud juba pikka aega, sest lumememme jaoks mõeldud ämber muudkui seisis ja seisis klassis kapi otsas. Huvitav, kes neist alustas vaheaega ilma kingadeta, sest lumememm oli saanud endale uhked jalanõud.
1.a meisterdas terve perekonna väikesi ämbrimemmesid ja ühe suure ülevaatajaks. 3. klass tegi rütmika tunnis kõva koostööd ja nii valmis neil palju erinevaid kujusid.
Kahju, et päike palavalt paistab ja nii need meisterdusedki kevadesse kaovad.

Emakeelepäev

Oma emakeelest tuleb igal inimesel lugu pidada, sest selle keele on ta kaasa saanud juba sündides. Mitte ainult rääkimisele ei tule tähelepanu pöörata, vaid ka kirjutamisele. Sel aastal otsustasime, et kõik 1.-6. klassi õpilased kirjutavad ilusa käekirjaga ümber Leelo Tungla luuletuse "Emakeelne tere". Valminud tööd panime iga klassi ukse kõrvale kõigile vaatamiseks. Austatud žürii: Helju Kirves, Helle Liloson, Ruth Toots ja Merit Süving, tegid oma otsuse ja valisid igast klassist välja 1-2 ilusat käekirja. Hindamisel olid aluseks töö puhtus, tähtede õige suurus, kuju, omavaheline ühendamine, paigutus ja õigekeelsus.

Kolmapäeval, 14. märtsil 4. tunni ajal kogunesid 1.-6. klassi õpilased aulasse. Emakeelepäeva tähistamist alustas raamatukoguhoidja Ruth õpetliku loo jutustamisega. Lugu rääkis ühest maast, kus inimesed pidid rääkimiseks sõnu ostma. Sellel maal elas poiss, kes tahtis oma sõbra Silvia sünnipäeval öelda talle "Ma armastan sind". Kuid tal ei olnud hoiupõrsas nii palju raha, et sõnu osta. Kuid varem oli poiss liblikavõrguga kinni püüdnud kolm sõna: kirss, tolm ja tool. Nii kinkiski ta need sõnad Silviale. Küll kõlasid kuuldud sõnad ilusti! Meie võime oma sõnu välja öelda ilma neid ostmata. Ehk peaksime rohkem mõtlema, mida me ütleme.

Sel korral esinesid Hellika ja Tõnis võrukeelse lauluga. Eks ole see keel ju meie kodukandi oma keel. Edasi läks järg auhindade jagamisele.

Ilusa käekirja eest said tähutäheks kooli almanahi järgmised õpilased:

Nele Jõgeva ja Marta Kaiv - 1.a klass

Janely Jerlov ja Astrid Runtal - 1.b klass

Liisbet Kepp - 2. klass

Elisabeth Trolla - 3. klass

Liisbet Inger Saatmann ja Helery Luik - 4.a klass

Egerti Kiisk - 4.b klass

Annika Jaakson ja Ethel Moks -5. klass

Enely Ernits ja Eliise Aniott - 6. klass

Nendest Marta, Helery ja Annika käekirjad olid kunstiõpetuse õpetaja lemmikud, sest nägid välja kunstipärased.

7.-9. klassi õpilased kujundasid kunstiõpetuse tunnis ilusat eestikeelset sõna. Vahetundides oli neil ka viktoriin, mille viis läbi õp Aime-Lehte Seim.

Aitäh õp Ruthile, kes oli sel aastal käekirjavõistluse algataja ja korraldaja!

Emakeelepäev

Poolel teel Soome

17. juunil toimub Soomes Tamperes III Soome-Eesti tantsupidu. Peole on registreerunud 181 eesti rühma. Nende seas ka Parksepa Keskkooli 3.-4. klasside rahvatantsurühm. Rühmas tantsivad Eva Liisa Andrejev, Eliise Ilves, Markus Juul, Kai-Liis Kalmus, Kristjan Kesselmann, Helery Luik, Teele Lumi, Tarvi Läll, Kertu Murde, Kert Murde, Markus Post, Gregor Reinberg, Tõnis Sarap, Rainer Tamm, Kerli Tasso, Merle Vetemäe. Õpilasi juhendab õpetaja Helle.

11. märtsil toimus Võru Kesklinna Gümnaasiumis algklasside rahvatantsurühma ülevaatus. Tantsida tuli 4 tantsu: "Kassariku - Polka", autor Helen Reimand; "Pulgatants - Kandali", autor Maido Saar; "Kolonntants", seadnud Kalev Järvela ja "Puikkoristikko ehk Tikkuristi".

Peo tutvustus
Keset Soome lahte kohtuvad eestlaste Kalev ja soomlaste Kalevi. Kahe kange mehe kohtumisest tekib ühendav sild kahe naaberrahva vahele ning siis saab alata juba lähedasem suhtlus, võttes ühiselt saunas leili ning avastades, kõike, mis meie kahel rahval nii sarnast ning ühendavat on. Alustades ilusaimatest naistest lõpetades armastusega mere, oma maa ning kaasmaalaste vastu. Pika vestluse tulemiks sünnibki arusaam, et kahe kauni maa inimesed peavad kuuluma ühte, olles ühiselt karge põhjamaa rahvas.
I Soome-Eesti ühine tantsupidu toimus 2000.a Helsinkis.
II Eesti-Soome ühine tantsupidu toimus 2005.a Tartus.
III ühine pidu toimub 2012.a Tamperes.

Aitäh kõigile tantsulastele!

Poolel teel Soome