Meie koolis on komme, et 2. veerandi viimasel päeval on pidulik jõuluaktus. Aktusel esinevad meie kooli erinevad koorid ja ansamblid. Kindlasti peab väikese kõne direktor. Oma tunnistused saavad aktusel kätte ainult viitele õppivad õpilased.
detsember 28, 2012
detsember 20, 2012
Jõulupidu
Jälle on käes jõulupidu. Hea tava kohaselt algas pidu näiteringi etendusega "Virtuaaljõuluõhtu". Edasi järgnesid klasside etteasted. Sel aastal ikka traditsiooniliselt: laulud, näidendid ja head soovid.
Loomulikult oli peol jõuluvana, kes seda hoolega kuulas ja pärast etteasteid pakke jagas.
Head jõuluvaheaega!
Head jõuluvaheaega!
Jõulukohvik
17. detsembril viisid suuremad õpilased õpetaja Ene juhendamisel läbi iga-aastase traditsiooni - jõulukohvik. Õpilased said heal ja paremal maitsta lasta. Kohvikut külastati vahetundides ja õpetajaga kokkuleppel ka tundide ajal. Seda siiski ainult väiksemad õpilased.
Hea lugu juhtus kohvikus 1. klassi õpilastega. 10 minutit enne tunni lõppu lubas õpetaja minna soovijatel kohvikusse. Lepiti kokku, et kui käidud, siis tullakse tundi tagasi. Kuid oh imet, mõned õpilased unustasid ennast kohvikusse ka järgneva kehalise tunni ajaks. Neil läks nagu heas Pauligi reklaamis, et hea toidu kõrval jätkus juttu kauemaks kui 10 minutit.
Kohviku külastajate poolt tänusõnad ettekandjatele ja kogu ülejäänud kohviku töötajaskonnale.
Hea lugu juhtus kohvikus 1. klassi õpilastega. 10 minutit enne tunni lõppu lubas õpetaja minna soovijatel kohvikusse. Lepiti kokku, et kui käidud, siis tullakse tundi tagasi. Kuid oh imet, mõned õpilased unustasid ennast kohvikusse ka järgneva kehalise tunni ajaks. Neil läks nagu heas Pauligi reklaamis, et hea toidu kõrval jätkus juttu kauemaks kui 10 minutit.
Kohviku külastajate poolt tänusõnad ettekandjatele ja kogu ülejäänud kohviku töötajaskonnale.
Õpetaja Helle heategu
Eks selle kooli rahvas juba teab, et enne jõule saab õpetaja Helle käest piparkooke. Sel aastal juhtus selline lugu, et 18. detsembril kutsus õpetaja lisaks oma klassi õpilastele ka 2.b klassi lapsed piparkooke kaunistama. Enda kaunistatud piparkoogi võis tegija ise ära süüa. Nii mõnigi laps sai elus esimest või siis juba teist korda ise piparkooki kaunistada. Õnnelikud olid nii lapsed kui õpetaja Helle ise.
Aitäh piparkoogimeistrile!
Aitäh piparkoogimeistrile!
Jõulukaunistused
Juba detsembri alguses said klassid jõulurüü selga.
Tükike jõuluhõngu Teilegi vaatamiseks.
Tükike jõuluhõngu Teilegi vaatamiseks.
Astrid Lindgreni raamatukangelased Võrumaa koolides
Vaata pilte karnevalidest
detsember 17, 2012
Uma meelüs
Võru Maavalitsus, Võru Linnavalitsus ja Võrumaa Arenguagentuur kutsusid kõiki osalema Võrumaa omanäolise meene konkursile Uma Meelüs.
Uma Meelüs on meene, mida saab Võrumaalt kaasa võtta ja teistele kinkida.
Võistlusele esitatud töid sai vaadata Võrumaa Muuseumis ja 14. dets Kagukeskuses, kus toimus näitus-müük. Meie kooli 2.a klassi lapsed õpetaja Helle juhendamisel valmistasid kaarnakivid.
Kaarnakivi J. Jaigi järgi
Kaarnakivike, nagu paljud juba teavad, on üks niisugune kivike, mis annab inimesele kõike, kui inimene selle leiab ja oskab sellega targalt talitada. Sinna on juba lõpmatu hulk aega tagasi, kui olin karjapoiss ja minul oli naabriks karjapoiss Junts. Tema kõneles, et oli leidnud kord tõelise kaarnakivi. See lugu sündinud nõnda. Karjamaa lähedalt, kõrgelt männiladvalt leidnud Junts kaarnapesa. Junts oli kuulnud, et kaaren vahel munade asemel pessa munasarnase kaarnakivikese on munenud, mis kõik su soovid täidab. Seda kivikest lootnud nüüd ka Junts enesele. Aga ega kaarnakivikest või otsekohe pesast välja võtta. Selle peab võtma just pärast haudumist. Roninud siis Junts pesa vaatama. Sääl olnud kolm muna, üks neist teistest raskem. Hõõrunud Junts seda kivikest peos ja mõtelnud, et tuleks mulle nüüd ette kadunud püksinööp, ja juba olnudki pükstel uus nööp ees. Siis olnud Juntsil selge, et tegu oli tõelise kaarnakiviga. Junts rõõmustanud väga ja viinud kivi emale ja öelnud, et see pole päris küps kaarnakivi. Sellega saavat vaid väikesi asju teha. Siis võtnud ema kivikese peo peale, hõõrunud seda ja lausunud: „Kivike, kivike, anna ühe korraga kõik, mis sa anda võid, siis jätame su rahule.“ Kohe ilmunudki emale pihku paar peotäit kuldraha, kivike aga kadunud ära, nagu poleks teda olnudki.
Reedel, 14. dets käisime Karolini ja ema Avega Kagukeskuses kaarnakive müümas. Müüsime ka kinkekarpe ja päkapikke. Üks poiss ostis kohe alguses ühe kinkekarbi oma emale. Tegelesime müümisega päris kaua. Päris paljud kaarnakivid leidsid uued omanikud. Kõige rohkem meeldisid inimestele kinkekarbid. Näitus-müügi lõppedes saime meenekonkursil salemise eest aukirja.
Aitäh õpetaja Hellele õpilaste juhendamise eest ja õpilastele ning ettevõtlikule emale näitus-müügil osalemise eest!
Võistlusele esitatud töid sai vaadata Võrumaa Muuseumis ja 14. dets Kagukeskuses, kus toimus näitus-müük. Meie kooli 2.a klassi lapsed õpetaja Helle juhendamisel valmistasid kaarnakivid.
Kaarnakivi J. Jaigi järgi
Kaarnakivike, nagu paljud juba teavad, on üks niisugune kivike, mis annab inimesele kõike, kui inimene selle leiab ja oskab sellega targalt talitada. Sinna on juba lõpmatu hulk aega tagasi, kui olin karjapoiss ja minul oli naabriks karjapoiss Junts. Tema kõneles, et oli leidnud kord tõelise kaarnakivi. See lugu sündinud nõnda. Karjamaa lähedalt, kõrgelt männiladvalt leidnud Junts kaarnapesa. Junts oli kuulnud, et kaaren vahel munade asemel pessa munasarnase kaarnakivikese on munenud, mis kõik su soovid täidab. Seda kivikest lootnud nüüd ka Junts enesele. Aga ega kaarnakivikest või otsekohe pesast välja võtta. Selle peab võtma just pärast haudumist. Roninud siis Junts pesa vaatama. Sääl olnud kolm muna, üks neist teistest raskem. Hõõrunud Junts seda kivikest peos ja mõtelnud, et tuleks mulle nüüd ette kadunud püksinööp, ja juba olnudki pükstel uus nööp ees. Siis olnud Juntsil selge, et tegu oli tõelise kaarnakiviga. Junts rõõmustanud väga ja viinud kivi emale ja öelnud, et see pole päris küps kaarnakivi. Sellega saavat vaid väikesi asju teha. Siis võtnud ema kivikese peo peale, hõõrunud seda ja lausunud: „Kivike, kivike, anna ühe korraga kõik, mis sa anda võid, siis jätame su rahule.“ Kohe ilmunudki emale pihku paar peotäit kuldraha, kivike aga kadunud ära, nagu poleks teda olnudki.
Reedel, 14. dets käisime Karolini ja ema Avega Kagukeskuses kaarnakive müümas. Müüsime ka kinkekarpe ja päkapikke. Üks poiss ostis kohe alguses ühe kinkekarbi oma emale. Tegelesime müümisega päris kaua. Päris paljud kaarnakivid leidsid uued omanikud. Kõige rohkem meeldisid inimestele kinkekarbid. Näitus-müügi lõppedes saime meenekonkursil salemise eest aukirja.
Marta 2.a klass
detsember 12, 2012
Tore päev Tartus
Meie
klass käis 7. detsembril Tartus Vanemuise teatris „Lotte
jõulupidu“ vaatamas. Etenduses esinesid väga tuntud lauljad ja
näitlejad: Gerli Padar Lottena, Hanna-Liina Võsa Mary Poppinsina,
Getter Jaani nukuna. Toredad tegelased olid veel draakon Otto,
põhjapõder, doktor Ave, perekond von Trappid. Mängis Vanemuise
sümfooniaorkester ja kõlasid imetoredad laulud erinevatest
muusikalidest. Teise vaatuse alguses esitas Getter Jaani laulu
„Rockefeller Street“, millega ta Eurovisioonil Eestit esindas.
See laul tekitas kõigis palju elevust. Etendus kestis peaaegu 2
tundi, kuid see aeg möödus väga kiiresti, sest kõik oli lahe ja
lõbus.
Pärast
etendust läksime Lõunakeskusesse, kus käisime uisutamas ja 4D
kinos. Mõned uisutasid elus esimest korda, aga said sellegi poolest
hästi hakkama. 4D kinos vaatasid mõned „Leiutajate küla Lottet“
ja mõned „Draculat“. See hirmutas ka natuke.
Lõpuks
käisime veel poes ja söömas. Koos klassiga väljas söömas
käimine on väga tore. Leidsime, et meie kui McDonaldsist kaugel
elavad lapsed võime endale paar korda aastas siiski ka seda
„rämpstoidu rõõmu“ lubada.
Järgmisel
päeval kirjutas Elisabet nii: „Kui
mina tagasi tulles oma teeotsas bussist maha tulin ja kodu poole
hakkasin jalutama, siis olin ma väga õnnelik, et mul on nii lahe
klass ja see oli selle kuu kõige huvitavam päev“.
IV
klass
detsember 10, 2012
Parksepa Keskkool- 2012. a parim leiutajate kool
2012. aasta vabariiklikul õpilasleiutajate konkursil, millele saadeti 620 leiutist, saavutas Kauri Evestus (1.kl) oma vanusegrupis I koha ja Kaur Kasuk (1.kl) II koha.
Kauri töö "Sebrapost" (teed ületav jalakäija muudetakse märgatavamaks
ülekäiguraja juurde paigaldatud postide abil, mis hakkavad vilkuma, kui
inimene hakkab teed ületama) sai ka Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna
poolt eriauhinna (Flip kaamera). Kuna meie kooli õpilased saavutasid
enim parimaid tulemusi konkursil, siis sai Parksepa Keskkool 2012. a parima kooli preemia, millega kaasneb koolis vajaliku tehnika soetamiseks preemia 2600 eurot.
Toredate leiutistega osalesid veel sellel konkursil: Jane Liis Kukka (1.kl), Marta Kaiv (2.a kl), Paavo Mikson (6.kl), Kajari Laur (6.kl), Eliise Aniott (7.kl), Oliver Kaiv (7.kl) ja Romet Pärnoja (7.kl). Eliise tööd "Kumpsid" esitletakse 2012.a õpilasleiutajate stend-postril.
Õpilasi juhendasid õpetajad Ülle Noppel, Helle Liloson ja Kaido Kaas.
Loe artiklit Eesti Päevalehes
2012. AASTA ÕPILASLEIUTAJATE RIIKLIKU KONKURSI TULEMUSED
Toredate leiutistega osalesid veel sellel konkursil: Jane Liis Kukka (1.kl), Marta Kaiv (2.a kl), Paavo Mikson (6.kl), Kajari Laur (6.kl), Eliise Aniott (7.kl), Oliver Kaiv (7.kl) ja Romet Pärnoja (7.kl). Eliise tööd "Kumpsid" esitletakse 2012.a õpilasleiutajate stend-postril.
Loe artiklit Eesti Päevalehes
2012. AASTA ÕPILASLEIUTAJATE RIIKLIKU KONKURSI TULEMUSED
detsember 05, 2012
Uma Lehe suur jutuvõistlus
30. nov toimus Võru Instituudis Uma Lehe suure jutuvõistluse auhindade pidulik jagamine. Sellele üritusele olid kutsutus ka Parksepa kooli õpilased. Miks? Sest õpetajate eestvedamisel ja tagantutsitamisel valmisid toredad võrukeelsed lood. Lood võistlesid kolmes erinevas kategoorias: naljakas või tõsine juhtumine, äraseletamatud juhtumised ja leivaauto juures juhtunud lood.
Avasõnad pidas Harju Ülle. Kiitis kõiki kirjutajaid. Võistlusle oli saabunud senini rekordarv kirjutisi. Asutigi auhindu jagama. Iga kategooria 1. koht sai preemiaks 100 €. Kõik kirjutajad said tänutäheks Uma Lehe kruusi ja tähtraamatu. Pärast seda, kui kirjutis on ilmunud ajalehest, saab kirjutaja selle eest honorari.
Seekordsed kirjutajad olid järgmised: II klassi latsõ: Phil-Benjamin Paju, Astrid Runtal; IV klassi latsõ: Betti Aniott, Maryleen Karise, Kristjan Kesselmann, Hans Jürgen Kukk, Maiker Nargla, Regina-Johanna Repp, Egert Roos, Talis Timmi, Danel Toom, Elisabeth Trolla; VII klassi latsõ: Anett Aniott, Mirjam-Meerit Mets ja Oliver-Sander Luik. Nende juhendajad ja abitõlkijad olid õpetajad Liia ja Ene.
Kallid lapsevanemad ja vanavanemad! Rääkige lastega selles keeles, see on meie nurga eripära, mida võiks alles hoida. Mitte väga ammu oli aeg, kui kaaluti võru keele võtmist üle-eestiliseks kasutuskeeleks.
Avasõnad pidas Harju Ülle. Kiitis kõiki kirjutajaid. Võistlusle oli saabunud senini rekordarv kirjutisi. Asutigi auhindu jagama. Iga kategooria 1. koht sai preemiaks 100 €. Kõik kirjutajad said tänutäheks Uma Lehe kruusi ja tähtraamatu. Pärast seda, kui kirjutis on ilmunud ajalehest, saab kirjutaja selle eest honorari.
Seekordsed kirjutajad olid järgmised: II klassi latsõ: Phil-Benjamin Paju, Astrid Runtal; IV klassi latsõ: Betti Aniott, Maryleen Karise, Kristjan Kesselmann, Hans Jürgen Kukk, Maiker Nargla, Regina-Johanna Repp, Egert Roos, Talis Timmi, Danel Toom, Elisabeth Trolla; VII klassi latsõ: Anett Aniott, Mirjam-Meerit Mets ja Oliver-Sander Luik. Nende juhendajad ja abitõlkijad olid õpetajad Liia ja Ene.
Kallid lapsevanemad ja vanavanemad! Rääkige lastega selles keeles, see on meie nurga eripära, mida võiks alles hoida. Mitte väga ammu oli aeg, kui kaaluti võru keele võtmist üle-eestiliseks kasutuskeeleks.
Tellimine:
Postitused (Atom)