Meie
plaan oli selline: minna klassiga Otepää loodusparki. Kõik (k.a
bussisõit) oli tasuta. Kuna kõik oli tasuta, olid kõigi emotsioonid
muidugi positiivsed. Kui lapsed kooli ette jõudsid, ootas neid suur
kollane buss. Kõige viimasena jõudis Egerti, kes jooksis kiiresti
üle muru bussi poole.
Bussisõit
kulges lõbusalt, jagasime toidumoona ja tegime nalja. Mõningatel
lõppes sõit kerge iiveldusega.
Me
sõitsime Otepääle. Seal ootas meid giid, kes saatis meid sisse,
kus ta seletas loomadest, taimetest ja kaladest.
Siis
vaatasime sissejuhatuseks filmi nimega „Otepää kaksteist nägu.”
Film kestis 17 minutit ja selles räägiti Otepääst erinevatel
aastaaegadel. Filmis näidati pilte kaheteistkümnest kuust. Filmile
rääkis juurde ka veel mehine hääl. Kõik see meeldis meile, kuna
istusime väga mõnusatel ja suurtel patjadel.
Meie
esimene mäng oli majas peale filmi vaatamist. See mäng oli väga
vahva. Me saime kokku viis tiimi. Tiimide kooseisus olid: „Navi“
Liina ja Magnus, „Beekad“ Joosep ja Kärol, „Sinised kalakesed“
Egerti ja Kertu siis veel „KKKK“ kooseisus Kristiin ja Kaarel ja
siis „Kanad“ Etith ja Mario. Giid jagas meile töölehed. Ühe
paari peale oli üks tööleht ja pliiats, siis ta seletas, kuidas
töölehti täita ja me hakkasime vastuseid otsima. Seinte peal oli
näitus Otepää looduspargi kohta. Sealt saime küsimusetele
vastused. Töölehe peal oli 5 teemat ning iga teema juures oli 3
küsimust. Kõige esimesena jõudsid valims Navikad. Edasi tuli
loodusvillak ja see oli lõbus mäng.
Seejärel
läksime õue kus oli meil bussimatk, millele järgnes metsamatk.
Ilm oli ilus ja päike paistis. Käisime paljudes
kohtades aga kõige enam jäi silma Pühajärve sõjatamm ja Otepää
vaatetorn. Meie giid käskis meil seljad vastu puud toetada ja silmad
kinni panna. Ta ütles, et me kujutaksime ette nagu me oleksime puuga
ühendatud juurte kaudu. Siis rääkis giid
legendi talupoegade vastuhakust Pühajärve mõisniku vastu. Siis
sõitsime edasi. Jõudsime Otepää vaatetorni juurde. Me läksime
vaatetorni tippu ja giid andis meile binoklid. Ta käskis meil üles
otsida Tehvandi vaatetorn ja Tehvandi suusahüppetorn. Kõigile
meeldis see vaade, mis me seal üleval nägime. Pärast kui me jälle
alla jõudsime, oli meil hetk söömiseks.
Kui
me jõudsime Väikese Emajõe äärde, siis hakkasime mööda jõe
äärt kõndima ja läksime kose alt läbi. Vee kohin oli päris
kõva, et kõrvad läksid lukku. Peale jõe ääres käiku hakkasime
mängima mängu. Ühed olid kotkad ja teised olid hiired. Kui vastus
oli õige, pidid hiired jooksma enda koju ja kotkad pidid hiired kätte
saama. Kui kotkas hiire kätte sai enne hiirte kodu, pidi hiir minema
kotkaste poolele ja kui vastus oli vale pidid kotkad minema oma koju
ja hiired pidid saama kotkad kätte. Mängu võitsid kotkad.
Otepäält
tagasi sõites arutlesime kui tore päev meil oli olnud.
6.b klass