"Vanaema facebookis ehk sõit linna seenele"

Reedel, 30. aprillil kell 13.00 oli kultuurimajas Kannel omamoodi tantsuetendus. 
Etendusest:
"Vanaema facebookis ehk sõit linna seenele" on tantsuline etendus, kus läbi noortepärase komöödia üritab vanaema olla hästi pop ja kaasaegne. Teeb endale facebooki ja seal saadetakse mammi linna seenele. Kogu elu elanud lehmada ja lauda keskel saab vanaema tõelise kogemuse. Nalja saab kuhjaga.

Meie Stuudio tantsukool on tegutsenud seitse hooaega. Pärit Põlvamaalt. Tantsijaid on 130 ringis. Koosneb viiest erinevast rühmast (1.-3., 4.-6., 7.-9., 10.-12. klass ja lisaks veel täiskasvanud).

Treenerid Andre Laine ja Indrek Varik.

Koolitantsu 3-kordsed laureaadid. Igal aastal finaalis.

7. tooliteater

Neljapäeval, 29. märtsil toimus Võru lasteraamatukogus 7. tooliteatri päev. See on etluskonkurss 6.-9. klassi õpilastele. Sel aastal oli võistlejaid 12 viiest erinevast koolist. Meie kooli esindasid 6. klassi õpilased Enely Ernits ja Raido Zopp. Kõige enne tuli esitada kodus ettevalmistatud proosapala. Nii Enely kui Raido lugesid H. Käo loomingut. Teiseks ülesandeks oli kohapeal antud luuletuse lugemine. Luuletused valis välja ja jagas õpilastele lasteraamatukogu juhataja Helle. Enely ja Raido esinemised läksid väga hästi. Austaud žürii kiitis Enely karakteriseeritud esinemist ja Raido omamoodi lugemisstiili. Samuti kiideti meie laste etteasteid.
Kuid žürii otsus oli järgmine: 4 parimat lugejat, nende seas Raido, said kino Kannel priipääsmed kahele. Enely tunnistati eripreemia vääriliseks. Lisaks said kõik lugejad kingituseks raamatu.

AITÄH TUBLIDELE LUGEJATELE!

7. tooliteater
Veel 7. tooliteatri pilte 

Rahvusvaheline lasteraamatupäev

2. aprillil tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist lasteraamatupäeva.

2012. aasta lasteraamatupäeva juhtlause on “Oli kord muinaslugu, mida jutustas terve maailm”.

Lasteraamatupäeva sponsoriks on IBBY (Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu) Mehhiko sektsioon.

Üks viljakamaid ja edukamaid Mehhiko lastekirjanikke,

Francisco Hinojosa (1954),

kirjutas maailmale lasteraamatupäeva seekordse sõnumi:

Oli kord muinaslugu, mida jutustas terve maailm

Oli kord muinaslugu, mida jutustas terve maailm. Neid muinasjutte polnud mitte ainult üks, vaid palju rohkem, ja need täitsid maailma lugudega sõnakuulmatutest tüdrukutest, kurjadest huntidest, kristallkingakestest ja armunud printsidest, kavalatest kassidest ja vankumatutest tinasõduritest, sõbralikest hiiglastest ja šokolaadivabrikutest. Nad täitsid maailma sõnadega, tarkusega, piltidega ja erakordsete tegelastega. Nad panid maailma naerma, imestama, koos hingama. Nad andsid maailmale mõtte. Ja sellest ajast saati on need lood muudkui paljunenud, et öelda meile tuhat ja üks kord: “Oli kord muinaslugu, mida jutustas terve maailm…”

Muinasjutte lugedes, jutustades või kuulates treenime kujutlusvõimet, justkui oleks seda vaja treenida, et see vormis püsiks. Ühel päeval, ilma et me seda ette teaksime, ilmub üks neist lugudest me ellu, et pakkuda loovaid lahendusi takistustele, mis meie teele on kerkinud.

Muinasjutte valjusti ette lugedes, jutustades või kuulates kordame iidset rituaali, mis on täitnud tsivilisatsiooni ajaloos olulist rolli: me loome kogukonna. Nende muinaslugude ümber on kogunenud kultuurid, ajastud ja põlvkonnad, tuletamaks meile meelde, et oleme kõik üks: jaapanlased, sakslased ja mehhiklased; need, kes elasid XVII sajandil, ja meie, kes me loeme lugusid internetist; vanavanemad, vanemad ja lapsed. Vaatamata meievahelistele suurtele erinevustele täidavad muinaslood meid, inimesi, ühtmoodi, sest sisimas oleme ju kõik nende lugude peategelased.

Vastandina elusorganismidele, mis sünnivad, paljunevad ja surevad, võivad viljakusest pakatavad muinaslood olla surematud. Eelkõige rahvapärimuslikud lood, mis kohanevad kaasaja tingimustega ja kontekstiga, milles neid jutustatakse või uuesti kirjutatakse. Neid lugusid ümber jutustades ja kuulates muutume ise nende kaasautoriteks.

Ja oli kord ka üks maa, täis müüte, muinasjutte ja legende, mis rändasid läbi sajandite suust suhu, et jutustada oma loomise lugu, jutustada oma ajaloost, jagada oma kultuuri rikkust, äratada uudishimu ja võluda huulile naeratusi. See oli ka maa, kus vähesed selle elanikest pääsesid raamatute juurde. Kuid ajalugu on hakanud muutuma. Täna jõuavad muinaslood minu maa, Mehhiko, kaugematessegi nurkadesse. Ja kohtudes oma lugejatega loovad need lood kogukonna, loovad perekonna ning loovad inimesed, kellel on suurem võimalus saada õnnelikuks.

Kommipaberite näitus

15. ja 16. märtsil sai väikeses saalis vaadata ELO laste kommipaberite näitust. Kõik, kes tahtsid, said teha vahetuskaupa. Kõigile kogumishuvilistele soovitus: võtke pildialbum ja pange paberid sinna. Nüüd on neid iga kord hea vaadata, juurde lisada, mida veel pole ja teha sõbraga vahetuskaupa. Kindlasti koguge edasi, sest võibolla mõne aasta pärast neid komme enam ei müüdagi.

Head kogumist kõigile!

Kevadehõngulises lumes

Eks oli meie koolil ka sel aastal plaanis teha lumelinn. Küll segas seda külmapüha või polnud ilm muul moe sobiv. Nii juhtuski, et kõik, kes soovisid, tegid 15. märtsil veel viimased ponnistused lumest midagi valmis meisterdada. 6.klass oli seda oodanud juba pikka aega, sest lumememme jaoks mõeldud ämber muudkui seisis ja seisis klassis kapi otsas. Huvitav, kes neist alustas vaheaega ilma kingadeta, sest lumememm oli saanud endale uhked jalanõud.
1.a meisterdas terve perekonna väikesi ämbrimemmesid ja ühe suure ülevaatajaks. 3. klass tegi rütmika tunnis kõva koostööd ja nii valmis neil palju erinevaid kujusid.
Kahju, et päike palavalt paistab ja nii need meisterdusedki kevadesse kaovad.

Emakeelepäev

Oma emakeelest tuleb igal inimesel lugu pidada, sest selle keele on ta kaasa saanud juba sündides. Mitte ainult rääkimisele ei tule tähelepanu pöörata, vaid ka kirjutamisele. Sel aastal otsustasime, et kõik 1.-6. klassi õpilased kirjutavad ilusa käekirjaga ümber Leelo Tungla luuletuse "Emakeelne tere". Valminud tööd panime iga klassi ukse kõrvale kõigile vaatamiseks. Austatud žürii: Helju Kirves, Helle Liloson, Ruth Toots ja Merit Süving, tegid oma otsuse ja valisid igast klassist välja 1-2 ilusat käekirja. Hindamisel olid aluseks töö puhtus, tähtede õige suurus, kuju, omavaheline ühendamine, paigutus ja õigekeelsus.

Kolmapäeval, 14. märtsil 4. tunni ajal kogunesid 1.-6. klassi õpilased aulasse. Emakeelepäeva tähistamist alustas raamatukoguhoidja Ruth õpetliku loo jutustamisega. Lugu rääkis ühest maast, kus inimesed pidid rääkimiseks sõnu ostma. Sellel maal elas poiss, kes tahtis oma sõbra Silvia sünnipäeval öelda talle "Ma armastan sind". Kuid tal ei olnud hoiupõrsas nii palju raha, et sõnu osta. Kuid varem oli poiss liblikavõrguga kinni püüdnud kolm sõna: kirss, tolm ja tool. Nii kinkiski ta need sõnad Silviale. Küll kõlasid kuuldud sõnad ilusti! Meie võime oma sõnu välja öelda ilma neid ostmata. Ehk peaksime rohkem mõtlema, mida me ütleme.

Sel korral esinesid Hellika ja Tõnis võrukeelse lauluga. Eks ole see keel ju meie kodukandi oma keel. Edasi läks järg auhindade jagamisele.

Ilusa käekirja eest said tähutäheks kooli almanahi järgmised õpilased:

Nele Jõgeva ja Marta Kaiv - 1.a klass

Janely Jerlov ja Astrid Runtal - 1.b klass

Liisbet Kepp - 2. klass

Elisabeth Trolla - 3. klass

Liisbet Inger Saatmann ja Helery Luik - 4.a klass

Egerti Kiisk - 4.b klass

Annika Jaakson ja Ethel Moks -5. klass

Enely Ernits ja Eliise Aniott - 6. klass

Nendest Marta, Helery ja Annika käekirjad olid kunstiõpetuse õpetaja lemmikud, sest nägid välja kunstipärased.

7.-9. klassi õpilased kujundasid kunstiõpetuse tunnis ilusat eestikeelset sõna. Vahetundides oli neil ka viktoriin, mille viis läbi õp Aime-Lehte Seim.

Aitäh õp Ruthile, kes oli sel aastal käekirjavõistluse algataja ja korraldaja!

Emakeelepäev

Poolel teel Soome

17. juunil toimub Soomes Tamperes III Soome-Eesti tantsupidu. Peole on registreerunud 181 eesti rühma. Nende seas ka Parksepa Keskkooli 3.-4. klasside rahvatantsurühm. Rühmas tantsivad Eva Liisa Andrejev, Eliise Ilves, Markus Juul, Kai-Liis Kalmus, Kristjan Kesselmann, Helery Luik, Teele Lumi, Tarvi Läll, Kertu Murde, Kert Murde, Markus Post, Gregor Reinberg, Tõnis Sarap, Rainer Tamm, Kerli Tasso, Merle Vetemäe. Õpilasi juhendab õpetaja Helle.

11. märtsil toimus Võru Kesklinna Gümnaasiumis algklasside rahvatantsurühma ülevaatus. Tantsida tuli 4 tantsu: "Kassariku - Polka", autor Helen Reimand; "Pulgatants - Kandali", autor Maido Saar; "Kolonntants", seadnud Kalev Järvela ja "Puikkoristikko ehk Tikkuristi".

Peo tutvustus
Keset Soome lahte kohtuvad eestlaste Kalev ja soomlaste Kalevi. Kahe kange mehe kohtumisest tekib ühendav sild kahe naaberrahva vahele ning siis saab alata juba lähedasem suhtlus, võttes ühiselt saunas leili ning avastades, kõike, mis meie kahel rahval nii sarnast ning ühendavat on. Alustades ilusaimatest naistest lõpetades armastusega mere, oma maa ning kaasmaalaste vastu. Pika vestluse tulemiks sünnibki arusaam, et kahe kauni maa inimesed peavad kuuluma ühte, olles ühiselt karge põhjamaa rahvas.
I Soome-Eesti ühine tantsupidu toimus 2000.a Helsinkis.
II Eesti-Soome ühine tantsupidu toimus 2005.a Tartus.
III ühine pidu toimub 2012.a Tamperes.

Aitäh kõigile tantsulastele!

Poolel teel Soome

ELO talimängud

ELO liikmed käisid 2. ja 3. märtsil ELO talimängudel Kohtla-Nõmmel Kohtla Põhikoolis. Kui me kohale jõudsime, pakkisime oma asjad lahti ja läksime sööma. Pärast sööki jagunesime gruppidesse ja toimus mälumäng. See oli mõeldud nii suurtele kui väikestele. Esmalt võistlesid a-rühmad, hiljem klubid. 1. koha sai võistkond, kuhu kuulusid Nele, Regina-Johanna, Hans Jürgen ja Helery. Pärast mälumängu algas disko. See kestis kaua.
Laupäeva hommikul sõime kõhud täis, pakkisime asjad ärasõiduks kokku. Aeg oli minna tuubitama.Esimene sõit läks aja peale. Edasi saime sõita niisama. Poisid mängisid pallihokit. Laenutada sai ka slaalomsuuski. Lõuna ajal käisime koolimajas söömas ja riideid vahetamas. Peale lõunat orienteerusime GPS-idega. Kui kõik olid jõudnud finišisse, algas sõit lendava vaibaga. ATV-le pandi taha vaip. Lapsed istusid peal ja hoidsid käepidemetest kõvasti kinni. See oli väga põnev sõiduelamus. Peale sõitmisi tulime tagasi koolimajja. Sõime ja mängisime natuke aega niisama. Võimlas sai vaadata lennukeid. Õhtul kell 19.30 algas Playbox. Selles osalesid Kertu, Eva Liisa, Regina-Johanna, Tõnis, Markus ja Liisbet. Teele oli seekord helitehnik, kes lasi telefonist meile muusikat. Oligi aeg autasustamiseks. Mälumängu eest saime joogipudeli ja diülomi, gepsimise eest ELO salli, Snickersi šokolaadi ja diplomi. Pärast seda algas disko. Seal saime olla vähe aega, sest pidime hakkama koju sõitma. Koju jõudsime hilja öösel.
Oli väga vahva talilaager. Jääme põnevusega ootama suvist ELO suurlaagrit.

Tõnis, Helery, Kertu, Markus

ELO talimängud - free slideshow

Roomajate näitus

Esmaspäeval, 12. märtsil, külastas meie kooli ajakirja Rästik peatoimetaja Toomas Pranstibel.

Toomas Pranstibel on juba 20 aastat madusid kasvatanud. Praegusel momendil on Toomase kodus 41 erinevat madu. Tema esimene roomaja ja ka kõige vanem roomaja on sisalik, kelle ta sai 15 aastat tagasi. Madude hulgas on nii mürgiseid kui ka mürgituid madusid. Suurem osa neist on mürgised. Tema lemmikuteks on lõgismaod ja roninastikud. Parksepa Keskkoolis oli tal kaasas viis madu: albiino saare-roninastik, maisi-roninastik, Kalifornia kuningmadu, Mehhiko kuningmadu ja Mehhiko piimamadu. Tal oli veel kaasas ka sisalik, neljatriibuline hiidrüülik.

Ta toidab neid madusid külmutatud hiirte ja kassi- või koerakonservidega. Ükskord juhtus nii, et Toomas läks hommikul sisalikule toitu viima ja kui ta puuri juurde jõudis, nägi ta, et sisalik oli oma saba maha jätnud. Ta pani toidu söögikaussi ja korraga märkas, et sisalik sööb omaenda saba! Peale paari neelatust oli sisalik oma saba ära söönud ja tükk maad paksemaks paisunud. Pärast sellist einet ei olnud ta kümme päeva midagi süüa tahtnud.

Küsimuse peale, et kas ta on madude käest hammustada saanud, arvas Toomas, et umbkaudu tuhat korda küll. Ka mürgimadude käest! Aga mitte kunagi nii hullusti, et oleks vajanud arstiabi.

 

Mõned maod on närvilisemad kui teised ja ründavad kohe kui miski ei meeldi. Mõned jälle kaitsevad oma territooriumi väga rangelt ja ründavad kohe kui puuriust avada. Kahte madudest lasi Toomas ka käes hoida. MINA HOIDSIN KA MÕLEMAT!!! Oma naha ehk kompimiselundi abil tundsin, et madu oli hästi libe ja jahedavõitu. Vahepeal oli natuke õudne ka ja siis ei julgenud ma oma hingamiselundite ehk kopsudega hingata!

Tõnis uue mänguasjaga

Noh, kas pole nunnu????? Tahad ka???

Albiino saare-roninastik

Maisi-roninastik oma peremehe, Toomas Pranstibeliga.

 

Nii palju veel teadmiseks, et kui keegi peaks tahtma endale madu osta, siis Eestist seda küll teha ei maksaks. Toomas Pranstibel väitis, et kui üks tema madudest maksis Rootsis 30 eurot, siis samasugune Eestis maksis tervelt 10 korda rohkem ehk 300 eurot.

Oli väga põnev kohtumine roomajatega!

Teele Lumi

4.a klass

Noorteprojekt "Väike heategu"

ÜRO Lastefond UNICEF kutsus kõiki lasteaedu, koole, noortekeskuseid ja noortegruppe lööma kaasa ülemaailmses noorteprojektis, kus noored teevad OMA VÄIKESE HEATEO, müüvad UNICEFi kuulsaid postkaarte ja koguvad abifondi, et toetada oma eakaaslasi. Meie kooli ELO lapsed on juba mitmendat aastat ühinenud üleskutsega ja müünud enne jõule postkaarte. Kõige rohkem müüsid sel aastal Karolin Hõrak 1.a klassist ja Talis Timmi 3. klassist. Kõik müüjad said oma väikese heateo tegemise eest tänukirjad.

 

Sipsiku sünnipäev

Sel aastal sai Eno Raua raamat "Sipsik" 50-aastaseks. Sipsiku sünnipäeva tähistamine algas nukkude näitusega raamatukogus. Õpetajad Ruth ja Ülle panid pead kokku ja nii valmis idee näidendi jaoks. Näidendi Sipsikust esitasid 4.a klassi õpilased. Seda näidendit said vaadata lasteaialapsed ja 1.-4. kl õpilased reedel, 2.märtsil. Nii tore oli vaadata, kuidas õpilased kasutasid on fantaasiat ja näitlemisoskust ning üllatasid vaatajaid.

Näitus ja etendus ühel päeval

29. veebruaril võtsid 1.-4. klassi õpilased ette reisi Tartusse. Käisime Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas vaatamas väljapanekut tarbimiskultuurist. Aasta alguses kutsus ERM kõiki lapsi joonistama pilte kingitusest, mis talle meeldis või ei meeldinud. Iga pildi juurde tuli kirjutada ka väike jutuke. Meie kooli 1.-6. klassi õpilased saatsid oma pildid. Saadud töödest teeb Eesti Rahva Muuseum kokkuvõtte praeguse aja tarbimisest. Võistlusele laekus 3225 tööd 174 koolist üle Eesti. Kõik pildid joonistanud lapsed said tasuta näitust külastada. Lisaks sai meie kool eripreemia ning 3. klassi õpilase Talis Timmi töö märgiti ära, sest jäi silma oma eripärasusega. Näitust külastades sai Talis veel ühe üllatuse osaliseks. Tal tuli anda intervjuu Tartu Postimehele.
Väljavõte Tartu Postimehest
Intervjuu Talise ja õp Liiaga

Sama päeva teiseks ettevõtmiseks oli Vanemuise väikseses majas etenduse külastamine. Vaatasime etendust "Morten Viks lollide laeval". See oli vahva vaatamine nii suurele kui väikesele vaatajale. Saime teada üht-teist putukate elust ja käitumisest ning tervislikust toitumisest. Morten Viks on esimese klassi õpilane. Mortenile meeldivad juustuburgerid ja putukad. Herilased, prussakad, rohutirtsud ja lepatriinud. Ta kogub neid ning hoiab oma pinalis. Morteni isa on kaugsõidukapten, kes seilab kaugetel meredel ja on harva kodus. Kord kinkis isa pojale laeva nimega Salamander ja sealt saabki kõik alguse - ühel päeval kujutleb Morten, et tema pinalisse kogutud putukatest saavad Salamandri madrused, kaptenid ja tüürimehed. Putukad on imelik rahvas, nad elatuvad sellest, et koguvad merelt rämpsu ja teevad sellest juustuburgereid. Selsamal putukate poolt kaaperdatud Salamandril satub Morten mitmetesse seiklustesse.
Vanemuise värviküllases lavastuses on Kaspar Jancise raamatut tõlgendatud üsna vabalt ning toodud sisse tänapäevaseid teemasid. Morteni ja putukate vahelised suhted viivad lõpuks ootamatute ning väärtuslike tõdemusteni.
Vaata pilte etendusest