Kõige esinesena läksime leivakotta. Iga õpilane sai pätsikese leivatainast, millest tuli teha selline kuju, mida hiljem ise ära tunned. Leivakojas oli väga hea ja eriline lõhn.
Edasi suundusime ponide juurde. Saime neid silitada ja leiba süüa pakkuda. Nad ei hammustanud. Oma mokakestega võtsid pehmelt peopesa pealt leivatükikesi. Samal ajal said teised 6-kaupa sõita hobusega.
Peale hobusega sõitmist sai proovida ka traktoriga sõitmist. Hobusega oli isegi toredam sõita.
Hobuste juurest läksime vaatama teisi koduloomi. Esimeses laudas olid väiksemad koduloomad: kitsed, küülikud, kanad. Teises laudas olid sead, lambad, lehmad. Ikka nii nagu vanastigi.
Tallihoones oli väljas Voldemar Luha nikerdatud hobuste ja hobuseriistade näitus. Oskaks ise ka nii ilusaid asju teha!
Näituselt suundusime mesiniku juurde. Ta rääkis nii huvitavalt mesilaste pereelust, tööülesannetest, kärgedest, vahast. Saime ise oma käega katsuda kuntkärge ja vaharulli ning mesiniku mütsi pähe proovida. Lõpuks saime süüa meesaia. Küll maitses hästi!
Ja oligi aeg piduliku lõunasöögi käes. Istusime saalis pikkade laudade taga. Sõime noa ja kahvliga. Õpetaja oli meid ette hoiatanud, et kodus peab seda harjutama. Kes veel ei teadnud, siis sai nüüd teada, kuhu käib salvrätik ja kuidas pannakse pärast söömist nuga ja kahvel.
Kahju ainult, et ei jõudnud mõisahoonet seest vaadata.
Kindlasti tahan sinna veel minna, sest palju asju jäi nägemata ja proovimata.
2.b klass