Tomatiprojekt

Alates sõbrapäevast on Parksepa kooli viis klassi tegelenud Räpina Aianduskooli algatatud tomatiprojektiga. Tore oli jälgida taimede kasvamist ja arenemist, tegeleda kastmise ja väetamisega. Loomulikult saime maitsta ka oma töö vilju.
Aitäh aianduskooli tomatiprojekti meeskonnale suurepärase ettevõtmise eest!
Loe tomatiprojektist lähemalt

Viimane koolipäev

Mõnele tuleb see päev väga ruttu, kuid mõni ootab seda päeva pikisilmi üheksa kuud. Lõpuks saabuski oodatud päev. Klassijuhataja käest tunnistused kätte saadud, mindi aulasse aktusele. Väheke esinemist - seekord saime vaadata näiteringi esituses eidekeste tähelepanekuid ja kuulda nende muresid noorsoo suhtes. Edasi jätkas direktor, kes peale kõne pidamist jagas tunnistused õpilastele, kes olid õppinud ainult viitele. Lisaks sellele jagas kätte ka muid auhindu. Põhikooli aktus lõppes lõbusa ühislaulmisega.

Kena suve kõigile!

Kevadine spordipäev

Kolmapäeval, 4. juunil toimus ülekooliline spordipäev. Omavahel võistlesid 1.-5. klass ja suuremad omavahel. Ühes võistkonnas olid erinevate klasside õpilased. Esimene ülesanne oli koolimaja ümbruses üles leida piltidel olevad kohad. Igas leitud punktis said õpilased otsimiseks uue pildi. Aega oli üks tund. Teine osa spordipäevast oli Kanariku järve ääres. Selleks võtsid õpilased klassiti kahekaupa rivvi ja suunduti koos laululava juurde. Siin olid juhendajateks kehalise kasvatuse õpetajad ja päris ehtne orienteeruja. Kanariku järve ääres toimus orienteerumisvõistlus, mis kestus samuti ühe tunni. 

Kõik tublid spordipäeval osalejad said tänuks suure šokolaadi. 

Õpilastele meeldis selline spordipäev. Sügiseks paluti samasugune korraldada.

Mino Võromaa 27

Võro instituudin näüdäti 3. juunil “Mino Võromaa” 27. jutuvõistlusõ parõmbist töiest kokko pantut latsiraamatut “Tansaman ja parhilla’”. Üteliisi anti teedä’ konkursi võitja’.
Timahava võtsõ latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie võistlusõst ossa 124 kirotajat 128 tüüga. Parõmbit töid avit vällä valli’ hindajidõ kogo (Hollo Aimi, Laanpere Helle, Kübärä Merili ja Rahmani Jan).
Võistlusõ pääpreemiä pandsõ vällä Eesti eurosaadik, Võromaa miis Padari Ivari. Timä kutsõl sai võitja Koduvere Jolan Henriette kävvü Brüsselin europarlamendi ello kaeman.
Kokko sai raamatulõ “Tansaman ja parhilla’ ” 59 juttu-luulõtust, pildi’ tekk mano Võromaa juuriga kunstnik Vähi Laura.
Latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie võistlust alost 1987. aastagal Võro hariduskuundis. 2000. aastagast pääle kõrraldas võistlust Võro instituut.
“Mino Võromaa” 27. võistlusõ parõmba’ kirotaja’:
I – III klassi vannusõrühmän
II kotus – Iiris Aljes (Parksepä KK)

 IV-VI klassi vannusõrühmän
I kotus – Talis Timmi (Parksepä KK)


Eräpreemiä:
Marion Munski ja Maryleen Karise

VII-IX klassi vannusõrühmä eräpreemiä:
Kristiina Kaili Timmi

 Viil kirutivä juttõ:
Oliver-Sander Luik
Janely Ilves 
Helena Loit

Latsi juhendi:
oppaja Liia ja Ene

Väikesed kroonikud

Ajaloos kuulus kroonik oli Henrik, kes kirjutas Liivimaa kroonika. Kui poleks seda kirjatööd, siis ilmselt ei teaks me mõndade asjade kohta midagi.

3.a klassi õpilased koostavad samuti kroonikat. Seda küll ainult oma tegemiste kohta. Kui on vaja midagi meenutada, on kroonikast hea järgi vaadata. Ja kui kunagi on neil oma lapsed, siis on hea näidata ja jutustada.

Siit kutsungi kõiki üles - kogu kokku ja hoia alles oma toredad mälestused!

Õppepäev Rõuges

2. juunil käisid 3.b klassi õpilased Rõuges õppepäeval. Õppepäeva viisid läbi 10.b klassi õpilased Kärolyn ja Leana. Selleks päevaks oli planeeritud matk Ööbikuorus ja meisterdamine Rõuge noortekeskuses.

Hommik oli vihmane ja ei tõotanud tulla mõnusat matkailma. Kui Rõugesse jõudsime, oli meie ümber tihe udupilv. Sellegi poolest alustasime planeeritud matkaga. Ronisime vaatetorni, et näha, millime meie ümbrus on. kaugele ei saanud vaadata, sest kõik oli udu sisse mattunud. Kärolyn rääkis Rõuge ürgorust ja järvedest. Edasi tegime väikese peatuse kiige juures ja suundusime Ööbikuorgu. On ikka sügav ja metsik org küll. Vahele sai räägitud lohe Lembitust. Nii jõudsimegi ringiga vana linnuse kohani. Vestlesime muinasajast ja linnuste vallutamisest. Vihma hakkas taevast rohkem alla tulema ja mängimine tuli edasi lükata. Tahtsime veel näha kuulsaid vesioinaid. Vesioinaste poole liikudes nägime igalt poolt mäe küljest väljavoolavaid allikaid. Vesioinad on ikka toredad. Pumpsuvad ja pritsivad vett. Meid pritsis veega lisaks vesioinale ka taevataat. Ei jäänudki muud üle, kui seada ruttu sammud noortekeskuse poole, sest olime küllaltki läbi ligunenud.

Tee viis järvede vahelt. Õppisime selgeks nende nimed ja kuulasime erinevaid lugusid järvede kohta. Legendid on päris huvitavad. Nii jõudsimegi teise mäe otsa, kus asus noortekeskus. Seal tegime puhkepausi, et kuivatada ennast ja kinnitada keha. 

Algaski meisterdamine. Leana õpetas meile, kuidas teha salvrätist ja laastust tore seinakaunistus või pilt. Kõigepealt tuli valida, millist pilti teha. Katta laast liimiveega, võtta salvrätilt kõige pealmine kiht ja liimida see laastu külge ning lasta kuivada. Peale sai veel lisada lepatriinu või liblika. Teiseks tööks tegime pesulõksust kardinakaunistuse. Esmalt värvisime pesulõksu roheliseks. Lõikasime vahtkummist välja tükis ja kleepisime kõik omavahel kokku. Valminud töödega tegime ühispildi. Veel näitas ja tutvustas Leana meile Rõuge noortekeskust. See on tore koht aja veetmiseks ja tegevuste tegemiseks. Juba olidki Rõuge kooli õpilased tulnud majja ja meilgi oli aeg hakata koju sõitma. Maja ees oleva skatepargi märja pinna peal oli hea libistada. Ja juba oligi buss minekuks valmis. 

Kahju, et meil ilmaga ei vedanud, kuid me tuleme Rõugesse tagasi!

Linnalooduse retk "Avasilmi märkad elu"

2. juunil käisid 3.a klassi õpilased linnalooduse retkel "Avasilmi märkad elu" Kreutzwaldi pargis, Tamula kallasrajal ja Juudipargis. Tutvuti pargipuudega ja pargis peitsevate lindudega, elati kaasa räästapääsukeste pesaehitustöödele ja jälgiti kuldnokkade pereelu. Arutleti selle üle, milleks on loodud Tamula järve hoiuala ja kuidas peaks inimene seal käituma, millised elusolevused elavad järves ja järve kaldal. Mängude kaudu said selgemaks taime-, looma- ja linnuliigid ning nende toitumisharjumised. Raamatukogus tutvuti suviseks loodusuurimiseks sobivate raamatutega ja täideti retkekaart, mis aitab hiljem õpitut meenutada.

Lasteraamatukogu pildigalerii

Käisime klassiga Võrus loodusretkel. Kõige enne saime tuttavateks giidide Kadi ja Hellega. Ütlesime oma perekonnanime looduses olevate asjade nimena. Kuna olime kokku saanud Kreutzwaldi pargis, siis uurisime lähemalt ausammast. Meile räägiti, et Kreutzwald oli kirjanik, arst ja lauluisa. Uurisime pargi plaani. Võrdlesime ühte kändu ja puud ning püüdsime ära arvata, kumb on vanem. Edasi läksime mööda laudteed Tamula järve äärde. Uurisime lähemalt varsakapju. Tamula hotelli juures jälgisime räästapääsukeste pesi. Kuulasime linnulaulu ja mängisime mängu.

Edasi kõndisime Juudiparki. Sealt leidsime ühe puu, mis oli inimese näo kujuga. Juudipargis kasvasid enamasti remmelgad. Järgnes väike jalutuskäik, mis viis meid Võru lasteraamatukokku. Seal täitsime töölehti. Kolm kiiremat said valida endale auhinna. Teised said valida ühe kommi.

Ja oligi aeg kooli tagasi minna. Me õppisime palju uusi asju. Aitäh giididele toreda retke eest!

Marta, Susanna ja Nele

ELO Soomes ja Tallinnas

Maikuus käisid ELO lapsed reisil Soomes ja Tallinnas.

Võrumaa laulu- ja tantsupidu

31. mail toimus Võrus laulu- ja tantsupidu. Tantsijad tegid Kubijal proove kolmapäeval, 28. mail. Seda ikka selleks, et pidu läheks ladusalt.
Parksepa koolis on  hästi hakkajad tantsu- ja muusikaõpetajad. Võrumaa laulu- ja tantsupeol esinesid 2.-3. klassi ja 5.-6. klassi rahvatantsurühmad, mudilas-, laste- ja segakoor. Kõik need, kes teenisid edasipääsu Tallinnas toimuvale laulu- ja tantsupeole.
Suured tänud juhendajatele!

Minu sõber hobu

Eesti Põllumajandusmuuseum kuulutas välja joonistusvõistluse "Minu sõber hobu". Oma pildid saatsid võistlusele ka Parksepa kooli õpilased.
Kokkuvõte joonistusvõistlusest on siin

Karula rahvuspargis

6.b klass käis 27. mail Karula rahvuspargis.
Karula rahvuspargi omapärane kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Metsade, põldude ja heinamaaga kaetud küngaste vahele jäävad pisikesed rabad, sood ja 40 järve. Karula rahvuspargi olulisemateks väärtusteks on iseloomulik looduse mitmekesisus ning pika ajaloo vältel kujunenud asustus, kultuuripärand ja taluarhitektuur. Kohalikel elanikel on säilinud väga tugev side maa ja loodusega.

Kooliaeda lillepeenarde rajamine

Maikuu lõpus tegeles 2. klass matemaatika tundides geomeetriliste kujundite joonestamisega. Kui järg jõudis õpikus oleva lillepeenra kujundamiseni, siis leiti üheskoos, et oleks vahva kooliaeda rajada päris oma klassi lillepeenar. Meie aednik Piretile meeldis see mõte väga. Tänu vanemate kaasabile, kes õhinaga oma aedadest püsikuid välja juurima asusid ning taimekastidest suvelilli meie jaoks kõrvale panid, kogunes ühel hommikupoolikul kooliaeda suur hulk taimi, mis ootasid maha istutamist.

Kõige pealt jagasime taimed kõrguse ja värvide järgi rühmadesse. Uurisime ka nende nimetusi, kuid neid oli nii palju ja keerulised, et need küll meelde ei jäänud. Arutasime, et pärast peaks igale lillele nimesildi juurde panema, et aia külastajad ka saaksid midagi uut õppida ja teada. Kui taimed olid jaotatud ja plaanid peetud, siis läks istutamiseks ja kastmiseks. Selgus, et mõni laps sai elus esimest korda taimi istutada. Üheskoos valmisid kaks kena peenart. Jane Liis ja Carin uurisid koos aednikuga targast aiaraamatust välja kõikide taimede nimetused ning kirjutasid need paberile välja. Tehnoloogiaõpetaja Kaido valmistas meile sildid ja Lisette kirjutas nende peale lillede nimetused. Siltide kohtadele panekuga selgus, et mõnda taime ei leia enam üles. Õnneks aitas interneti pildiotsing kadunud taimed leida ja kenad lillepeenrad olidki valmis. 

Klassilõpupiknik

Pühapäeval, 1. juunil korraldas 4. klass  koos oma vanematega väljasõidu koos piknikuga. Ilm üritust just ei soosinud, kuid sellele vaatamata otsustati väljasõit ikkagi teha.

Teekonda alustasime kooli juurest kell 14.00, kust sõitsime Eesti kaunimate liivakivipaljandite juurde. Käisime Piusa jõe ürgorus asuvate maaliliste Härma Alumise ehk Kõlksniidu müüri ja Härma Mäemise ehk Keldrimüüri ääres.

Lühikese ent märja teekonna järel pidasime pikniku ja külastasime seejärel Jõeveere talu muuseumi. Talu perenaine Ene tutvustas meile vanu esemeid ja vastas nende kohta esitatud küsimustele. 

Pärast muuseumi külastust  hakkasid osad lapsed mängima viskemängu „Mölkky“. See oli just sellise vihmase ilma jaoks sobiv mäng. Kella kuue paiku panime piknikuasjad kokku ja asusime koduteele.

Oli küll vihmane, kuid väga tore päev!

Meie matka Härma müüride juurde jäädvustas fotodele Vaido Otsar. Aitäh talle, sest tänu temale on kõigile näha, et halba ilma 4. klass ei karda.  Härma müüride juures käimise pildid leiad siit. 
 

 Hellika, Kerli, Liisa, Anette

Jalgrattamatk

Reedel, 30. mail viisime oma klassiga läbi jalgrattamatka. Teekond sai alguse kooli juurest. Kogunesime kell 9 hommikul kooli parklasse. Kokku oli meid ratastel 20 last ja kuus täiskasvanut. Küll oli ikka pikk rida, kui üksteise järel hanereas sõitsime!

Esmalt sõitsime Tagakülla klassiõe Geisi koduni.  Geisi juures võttis meid rõõmsalt vastu koer Bruuno, kellega paljud oma saiakest jagasid. Geisi õues kinnitasime keha, tegime joogipausi ja poisid mängisid nerfi sõda.

Järgmisesse punkti sõites, tekkis meil probleem Bruunoga, kes otsustas meiega ühineda ja vaatamata Geisi jõupingutustele kuidagi koju tagasi pöörduda ei tahtnud. Lõpuks pidid Geisi ja õpetaja Maili tuldud teed mööda tagasi sõitma, et Bruuno koju viia. Samal ajal jätkasid teised sihtpunkti poole teekonda. Navi seltsimaja juurde jõudes, külastasime poodi, et jäätist ja juua osta. Tagasi jõudis ka õpetaja koos Geisiga.

Pärast pooletunnist pausi seltsimaja juures keerasime rattad Liisa kodu suunas. Kohale jõudes võttis meid vastu kaetud laud ja soe saun. Nautisime tünnisauna mõnusid, käisime ujumas, sõime ja mängisime. Nii lõppeski meie rattamatk.

Hellika, Kerli, Liisa ja Anette

4. klass

V klassi reede

30. mai olid V klassi jaoks tavalisest reedest erinev. Inimeseõpetuse ja ajaloo tundides olid külas kaitseväelased Allar Tulik ja Tõnu Tammeleht. Tegemist on meie kooli vilistlastega, kes hea meelega tulid külla, et rääkida Eesti Kaitseväest, ajateenistusest Kaitseväes ja sõjaväelase karjäärist ning Eesti sõdurite osalemisest NATO missioonidel.

Elevust tekitas ka sõduri kuivtoidu paki uurimine ja proovimine.

Kohtumine andis poistele julgust ja indu ajateenistuseks valmistumiseks.