Jõuluaktus

Meie koolis on komme, et 2. veerandi viimasel päeval on pidulik jõuluaktus. Aktusel esinevad meie kooli erinevad koorid ja ansamblid. Kindlasti peab väikese kõne direktor. Oma tunnistused saavad aktusel kätte ainult viitele õppivad õpilased.

Jõuluaktus2012

7.-12. kl jõulupidu

Jõulupidu

Jälle on käes jõulupidu. Hea tava kohaselt algas pidu näiteringi etendusega "Virtuaaljõuluõhtu". Edasi järgnesid klasside etteasted. Sel aastal ikka traditsiooniliselt: laulud, näidendid ja head soovid. Loomulikult oli peol jõuluvana, kes seda hoolega kuulas ja pärast etteasteid pakke jagas.
Head jõuluvaheaega!

Jõulupidu

Jõululaat

Kombekohaselt toimus ka sel aastal jõululaat. Seekord 20. detsembril. Sai osta-müüa-vahetada. Peamised kaupmehed olid väiksemad õpilased. Ostjateks ikka kogu koolipere. Üritust juhtis, korraldas ja valvas õpetaja Helle.
Kohtume järgmisel laadal!

Jõululaat

Jõulukohvik

17. detsembril viisid suuremad õpilased õpetaja Ene juhendamisel läbi iga-aastase traditsiooni - jõulukohvik. Õpilased said heal ja paremal maitsta lasta. Kohvikut külastati vahetundides ja õpetajaga kokkuleppel ka tundide ajal. Seda siiski ainult väiksemad õpilased.
Hea lugu juhtus kohvikus 1. klassi õpilastega. 10 minutit enne tunni lõppu lubas õpetaja minna soovijatel kohvikusse. Lepiti kokku, et kui käidud, siis tullakse tundi tagasi. Kuid oh imet, mõned õpilased unustasid ennast kohvikusse ka järgneva kehalise tunni ajaks. Neil läks nagu heas Pauligi reklaamis, et hea toidu kõrval jätkus juttu kauemaks kui 10 minutit.
Kohviku külastajate poolt tänusõnad ettekandjatele ja kogu ülejäänud kohviku töötajaskonnale.

Jõulukohvik

Õpetaja Helle heategu

Eks selle kooli rahvas juba teab, et enne jõule saab õpetaja Helle käest piparkooke. Sel aastal juhtus selline lugu, et 18. detsembril kutsus õpetaja lisaks oma klassi õpilastele ka 2.b klassi lapsed piparkooke kaunistama. Enda kaunistatud piparkoogi võis tegija ise ära süüa. Nii mõnigi laps sai elus esimest või siis juba teist korda ise piparkooki kaunistada. Õnnelikud olid nii lapsed kui õpetaja Helle ise.
Aitäh piparkoogimeistrile!

Helle heategu

Jõulukaunistused

Juba detsembri alguses said klassid jõulurüü selga.
Tükike jõuluhõngu Teilegi vaatamiseks.

Jõulukaunistused

Astrid Lindgreni raamatukangelased Võrumaa koolides

Võrumaa koolides elustusid Astrid Lindgreni raamatukangelased! Siit võib näha erinevaid tegelasi, kes kõik üheskoos lõbutsesid: lõid tantsu, laulsid, võistlesid või lustisid niisama!

Vaata pilte karnevalidest

Uma meelüs

Võru Maavalitsus, Võru Linnavalitsus ja Võrumaa Arenguagentuur kutsusid kõiki osalema Võrumaa omanäolise meene konkursile Uma Meelüs. Uma Meelüs on meene, mida saab Võrumaalt kaasa võtta ja teistele kinkida.
Võistlusele esitatud töid sai vaadata Võrumaa Muuseumis ja 14. dets Kagukeskuses, kus toimus näitus-müük. Meie kooli 2.a klassi lapsed õpetaja Helle juhendamisel valmistasid kaarnakivid.
Kaarnakivi J. Jaigi järgi 
Kaarnakivike, nagu paljud juba teavad, on üks niisugune kivike, mis annab inimesele kõike, kui inimene selle leiab ja oskab sellega targalt talitada. Sinna on juba lõpmatu hulk aega tagasi, kui olin karjapoiss ja minul oli naabriks karjapoiss Junts. Tema kõneles, et oli leidnud kord tõelise kaarnakivi. See lugu sündinud nõnda. Karjamaa lähedalt, kõrgelt männiladvalt leidnud Junts kaarnapesa. Junts oli kuulnud, et kaaren vahel munade asemel pessa munasarnase kaarnakivikese on munenud, mis kõik su soovid täidab. Seda kivikest lootnud nüüd ka Junts enesele. Aga ega kaarnakivikest või otsekohe pesast välja võtta. Selle peab võtma just pärast haudumist. Roninud siis Junts pesa vaatama. Sääl olnud kolm muna, üks neist teistest raskem. Hõõrunud Junts seda kivikest peos ja mõtelnud, et tuleks mulle nüüd ette kadunud püksinööp, ja juba olnudki pükstel uus nööp ees. Siis olnud Juntsil selge, et tegu oli tõelise kaarnakiviga. Junts rõõmustanud väga ja viinud kivi emale ja öelnud, et see pole päris küps kaarnakivi. Sellega saavat vaid väikesi asju teha. Siis võtnud ema kivikese peo peale, hõõrunud seda ja lausunud: „Kivike, kivike, anna ühe korraga kõik, mis sa anda võid, siis jätame su rahule.“ Kohe ilmunudki emale pihku paar peotäit kuldraha, kivike aga kadunud ära, nagu poleks teda olnudki.

Reedel, 14. dets käisime Karolini ja ema Avega Kagukeskuses kaarnakive müümas. Müüsime ka kinkekarpe ja päkapikke. Üks poiss ostis kohe alguses ühe kinkekarbi oma emale. Tegelesime müümisega päris kaua. Päris paljud kaarnakivid leidsid uued omanikud. Kõige rohkem meeldisid inimestele kinkekarbid. Näitus-müügi lõppedes saime meenekonkursil salemise eest aukirja.

Marta 2.a klass

 

Aitäh õpetaja Hellele õpilaste juhendamise eest ja õpilastele ning ettevõtlikule emale näitus-müügil osalemise eest!

Tore päev Tartus

Meie klass käis 7. detsembril Tartus Vanemuise teatris „Lotte jõulupidu“ vaatamas. Etenduses esinesid väga tuntud lauljad ja näitlejad: Gerli Padar Lottena, Hanna-Liina Võsa Mary Poppinsina, Getter Jaani nukuna. Toredad tegelased olid veel draakon Otto, põhjapõder, doktor Ave, perekond von Trappid. Mängis Vanemuise sümfooniaorkester ja kõlasid imetoredad laulud erinevatest muusikalidest. Teise vaatuse alguses esitas Getter Jaani laulu „Rockefeller Street“, millega ta Eurovisioonil Eestit esindas. See laul tekitas kõigis palju elevust. Etendus kestis peaaegu 2 tundi, kuid see aeg möödus väga kiiresti, sest kõik oli lahe ja lõbus.

Pärast etendust läksime Lõunakeskusesse, kus käisime uisutamas ja 4D kinos. Mõned uisutasid elus esimest korda, aga said sellegi poolest hästi hakkama. 4D kinos vaatasid mõned „Leiutajate küla Lottet“ ja mõned „Draculat“. See hirmutas ka natuke.

Lõpuks käisime veel poes ja söömas. Koos klassiga väljas söömas käimine on väga tore. Leidsime, et meie kui McDonaldsist kaugel elavad lapsed võime endale paar korda aastas siiski ka seda „rämpstoidu rõõmu“ lubada.

Järgmisel päeval kirjutas Elisabet nii: „Kui mina tagasi tulles oma teeotsas bussist maha tulin ja kodu poole hakkasin jalutama, siis olin ma väga õnnelik, et mul on nii lahe klass ja see oli selle kuu kõige huvitavam päev“.

IV klass

Parksepa Keskkool- 2012. a parim leiutajate kool

2012. aasta vabariiklikul õpilasleiutajate konkursil, millele saadeti 620 leiutist, saavutas Kauri Evestus (1.kl) oma vanusegrupis I koha ja Kaur Kasuk (1.kl) II koha. Kauri töö "Sebrapost" (teed ületav jalakäija muudetakse märgatavamaks ülekäiguraja juurde paigaldatud postide abil, mis hakkavad vilkuma, kui inimene hakkab teed ületama) sai ka Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna poolt eriauhinna (Flip kaamera). Kuna meie kooli õpilased saavutasid enim parimaid tulemusi konkursil, siis sai Parksepa Keskkool 2012. a parima kooli preemia, millega kaasneb koolis vajaliku tehnika soetamiseks preemia 2600 eurot.

Toredate leiutistega osalesid veel sellel konkursil: Jane Liis Kukka (1.kl), Marta Kaiv (2.a kl), Paavo Mikson (6.kl), Kajari Laur (6.kl), Eliise Aniott (7.kl), Oliver Kaiv (7.kl) ja Romet Pärnoja (7.kl). Eliise tööd "Kumpsid" esitletakse 2012.a õpilasleiutajate stend-postril.

 Õpilasi juhendasid õpetajad Ülle Noppel, Helle Liloson ja Kaido Kaas.
Loe artiklit Eesti Päevalehes

2012. AASTA ÕPILASLEIUTAJATE RIIKLIKU KONKURSI TULEMUSED

Uma Lehe suur jutuvõistlus

30. nov toimus Võru Instituudis Uma Lehe suure jutuvõistluse auhindade pidulik jagamine. Sellele üritusele olid kutsutus ka Parksepa kooli õpilased. Miks? Sest õpetajate eestvedamisel ja tagantutsitamisel valmisid toredad võrukeelsed lood. Lood võistlesid kolmes erinevas kategoorias: naljakas või tõsine juhtumine, äraseletamatud juhtumised ja leivaauto juures juhtunud lood.
Avasõnad pidas Harju Ülle. Kiitis kõiki kirjutajaid. Võistlusle oli saabunud senini rekordarv kirjutisi. Asutigi auhindu jagama. Iga kategooria 1. koht sai preemiaks 100 €. Kõik kirjutajad said tänutäheks Uma Lehe kruusi ja tähtraamatu. Pärast seda, kui kirjutis on ilmunud ajalehest, saab kirjutaja selle eest honorari.
Seekordsed kirjutajad olid järgmised:  II klassi latsõ: Phil-Benjamin Paju, Astrid Runtal; IV klassi latsõ: Betti Aniott, Maryleen Karise, Kristjan Kesselmann, Hans Jürgen Kukk, Maiker Nargla, Regina-Johanna Repp, Egert Roos, Talis Timmi, Danel Toom, Elisabeth Trolla; VII klassi latsõ: Anett Aniott, Mirjam-Meerit Mets ja Oliver-Sander Luik. Nende juhendajad ja abitõlkijad olid õpetajad Liia ja Ene.
Kallid lapsevanemad ja vanavanemad! Rääkige lastega selles keeles, see on meie nurga eripära, mida võiks alles hoida. Mitte väga ammu oli aeg, kui kaaluti võru keele võtmist üle-eestiliseks kasutuskeeleks.

Astrid Lindgrenile mõeldes

Sel nädalal viis raamatukoguhoidja Ruth läbi 1.-5. klassi õpilastele tunni, kus meenutas Rootsi kirjanikku Astrid Lindgreni. Novembris sai paljude lemmikkirjanik 105 aastaseks. Temale mõeldes sai varem läbi viidud ka karneval.
Raamatukogutunnis rääkis Ruth Astridi noorpõlvest, tema raamatutest ja paljust muust huvitavast. Lapsed kuulasid terve tunni huviga.
Aitäh, toreda raamatukogutunni eest!

Sinine teisipäev

27. nov oli teine stiilipäev ja kandis see nime "Sinine teisipäev".Nagu nimigi ütleb, tuli kanda võimalikult palju sinist.

Sinine teisipäev

ELO laager

Reedel, 23. nov õhtul sõitsime Vilustesse. Seal toimus selle õppeaasta esimene ELO laager.
 Kohale jõudes viisime asjad koolimajja ja kogunesime aulasse. Päraste etteastete vaatamist mängisime ja sõime õhtust. Veel sai vaadata filmi või teha enda näost maski. Maski tegemine oli väga tore, sest see nägi peale tegemist välja nagu muumiamask. Lõpuks olime väsinud ja läksime magama.
Järgmisel päeval ärkasime kell 8.00, käisime võimlemas ja peale seda sõime. Ka teisel päeval oli palju huvitavaid tegevusi. Kõige rohkem meeldis mulle kaardi tegemine. Lõunaks olid tegevused läbi ja algas sõit kodu poole.
Oli tore nädalavahetus!

ELO Vilustes

"Kosmonaut Lotte"

Reedel, 23. nov käisid 1, 2.a ja 2.b klass Tartus Vanemuise teatris vaatamas etendust "Kosmonaut Lotte". Selle etenduse vaatamise jaoks algasid ettevalmistused rohkem kui kuu aega tagasi. Uurisime kavalehelt laule, tegelasi ja seda, kes mingit rolli mängis. Olime pikalt rääkinud sobivast riietumisest ja teatris käitumisest.
Etendus ise oli väga tore. Saime vaadata fantastilist lavakujundust, kuulata lõbusaid laule, kaasa elada mõnusatele tantsudele. Nii mõnelgi lapsel ununes vaadates suu lahti.
Tagasi tulles said bussis kõik soovijad läbi mikrofoni rääkida oma muljetest. Kõigile meeldis etendus.

Kadrilaat

22. nov korraldas ELO väikeses saalis kadrilaada. Laat kulges kibekiires ostmises ja müümises. Mis siin saabki teisiti minna. Kogu koolimajas valitses vahetundide ajal mõnus rahu ja vaikus. Kuid laadal sai maitsta erinevaid küpsetisi, nii soolased kui magusaid, osta  kaarte ja ehteid.

Kohtume järgmisel laadal!

Kadrilaat

Seeliku- ja lipsupäev

20. nov oli stiilipäev. Poisid kandsid sel päeval lipse ja tüdrukud seelikuid. Nii tore oli vaadata, kelle kodus õpetati lapsele, et lipsu kantakse koos triiksärgiga. Huvitav, kui paljud poisid oskavad ise teha lipsusõlme?
Ja tüdrukud - te peaksite rohkem seelikuid kandma. Teist saavad varsti daamid!

Seeliku- ja lipsupäev

Pidu Pipi juures

19. nov olid 1.-5. klassi õpilased kutsutud Pipi juurde pidusse. Kes kutsus? Eks ikka Pipi. Ta nii hullupööra armastab seltskonda ja lõbutsemist. Pipile kingituseks pidi iga klass tutvustama mingit Astrid Lindgreni raamatut. Saime vaadata ja kuulata huvitavaid seiku raamatutest "Bullerby lapsed", "Väikevend ja Karlsson katuselt", "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses", "Pipi Pikksukk", "Hakkaja Kaisa", "Vahtramäe Emil", "Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist", "Röövlitütar Ronja". Esinemiste vahepeal laulsime, tantsisime, õppisime selgeks Pipi täisnime, hüppasime "läbi pannkoogi" ja tegime muid vahvaid võistlusi.
Pipi on ikka vahva tüdruk küll. Ta kohe oskab pidusid korraldada.
Aitäh, Pipi, vahva peo eest!
Aitäh kõigile kostüümimeistritele ja etteastete tegijatele!

Pidu Pipi juures

Murdeluulevõistlus

Järgmine lugu on pärit Tarvastu valla ajalehest Tarvastu Teataja.

6. oktoobril, Hendrik Adamsoni sünniaastapäeval, anti Kärstna Koolis pidulikult üle X Hendrik Adamsoni nimeline murdeluulepreemia. Sellel aastal saatsid võistlusele oma luulet kaksteist autorit, nende hulgas kaks õpilast. Luuletusi oli Mulgi ja Võru murdes. Murdeluulevõistluse žürii arvates on võistluse tase aasta-aastalt tõusnud – on, mida lugeda ja mille hulgast valida. Enim avaldasid muljet kolme autori tööd ja õpilastööd, nii sai kümnendal murdeluulevõistlusel tunnustatud kokku viis autorit.

Eritunnustuse pälvisid õpilasautorid Merili Pappel ja Eliise Aniott Võrumaalt. Noorte võistlustööde hulgas leidus ka akrostihhoneid, s.t luuletusi, mille ridade algustähed annavad ülalt alla kokku lugedes tähendusega sõna või lause.

Akrostihhoni näide

Puhkõpaus

Mulli’ taivan lindasõ

Uvvõ manu tulõva

Sõbra’ koon naid puhkva

Tõsõ higi pühkvä

Kõmbimi nüüd tii viirde

Loivami säält kodo poolõ

Arutami terve päävä

Väikü vimka viskamist

Ega vimka taivast sata

Riuka nõudva pallo vaiva

Merili Pappel 

Loe Tarvastu Teatajat
Merili luuletused 
Eliise luuletused 

Ideed jõuludeks

Eelmise aasta jõulukaunistuste ideed.

Isadepäev

8. nov peeti koolis isadepäev. Nii isadele kui kõigile teistele kuulajatele oli valmis seatud kontsert. Pärast seda toimusid huvitavad mängud isade ja laste vahel.
Mõned pildid isadepäeva kaunistustest.

Mardisandid

10. november on mardipäev, kuid mardisandis käiakse eelmise päeva õhtul. Nii juhtusid meil sandikesed ringi liikuma reedel, 9. nov. Külastati 1. ja 2.b klassi, 10.a ja 10.b klassi. Lauldi, tantsiti, küsiti mõistatusi, räägiti rahvatarkusi.
Hea, et sandid käisid. Nad soovisid meile õnne ja õnne on ikka vaja.

Ettelugõmisõ pääväl „Kullõ’, ma loe sullõ!

Ettelugõmisõ pääväl „Kullõ’, ma loe sullõ!“ kolmapäävä, 7. märdikuul Võro latsiraamadukogon sõgluti vällä hää’ võro keelen lugõja’. Ossa võtsõ 22 opilast ütsäst vana Võromaa koolist.
Mi koolist käve lugõman Hellika ja Raido.

Kõgõ parõmba’ ettelugõja’ omma’
2.-4. klassi vannusõrühmän:
I preemiä – Hellika Otsar (Parksepä keskkuul);
II preemiä – Loren Seim (Oravi põhikuul);
III preemiä – Sirelin Punt (Võro Kreutzwaldi gümnaasium).
5.-7. klassi vannusõrühmän:
I preemiä – Mirjam Vodi (Haani kuul);
II preemiä – Kristjan Leonov (Pikäkannu kuul);
III preemiä – Hipp Saar (Osola põhikuul).
Hää esitüse iist anti 5.-7. klassi vannusõrühmän vällä kolm eripreemiät. Neo saiva’ Mariliis Põder (Krabi põhikuul), Katre Toots (Haani kuul), Karl Jörgen Lööper (Võro Kreutzwaldi gümnaasium).
Hindajidõ kogon olli Võro latsiraamadukogo juhataja Laanpere Helle, Kreutzwaldi-kooli oppaja Linnamäe Helena ja Haani kooli opilanõ Tootsi Johann-Kristjan. Hinnati võro keele välläütlemist, mõistmist kullõjat üten haarda’ ja kimmäst olõkit.

Fotokonkurss "Märka mind!"

Nüüdseks on oma vanusegrupi 2. koha omanikul ka auhind käes. Ehk egrutab see veel kedagi samalaadsest konkursist osa võtma.
Loe lähemalt

Õppimine ja õpetamine avatud klassiruumis

Selleks et õpilane tõepoolest õpiks ise, tuleks laiendada õpiruume. Õpetajad on juba teadvustanud ka teisi maailma tundmaõppimise viise, näiteks kõikide meelte kaudu autentses keskkonnas (siin valdavalt looduskeskkonnas) õppimine. Loodushariduses ja sellega seotud keskkonnahariduses toimib ja üha laieneb nn õuesõpe, mille puhul tundide toimumispaigad ulatuvad kooli lähiümbrusest üle kogukonna. Väljaspool klassiruumi paiknev õpikeskkond (nn avatud õpiruumina kasutatav ühiskonnaeluloodus- ja kultuurmaastikud) omab samasuguseid tunnusjooni, nagu seda võib leida traditsioonilises klassiruumis.

1. Õpikeskkond kui õppevahend – siin paiknevad tegelikud objektid oma vormide, värvide, lõhnade, maitsete, häälte jt omaduste mitmekesisuses ning muutumises. Õpetaja ja õpilase koostöös saadakse õppeprotsessis:

• elamused/kogemused, tunded, vaimustus;

• teadmised ja oskused (ka uurimuslikud);

• kokkupuuted väärjuhtudega;

• inimeste erinevad vaated loodusele (kaitse, loodusandide ja -varade kasutamine;

suhtlemine teiste elusolenditega);

2. Õpikeskkond kui tööruum suurepärase õppematerjaliga – saab mängida, õppida ja avastada: saab küsida ning otsida vastuseid kas vaadeldes, uurides, katseid tehes või kogukonna inimestega kontaktis olles; kus õpetaja või teine kaasõppija saab ülesandeid lisada ning nendelt saab ka tagasisidet; võib tegutseda koos, üksi või rühmas.

Õuesõppe definitsioon, mis väljendab õppimist ehedas keskkonnas vahetu kogemise, isetegemise ja kogetu teistele vahendamise teel, rõhutab selle tööviisi olulisi tunnuseid:

• õppetöö toimub kooli lähiümbruses, tegevus on järjepidevalt väljaspool klassiruumi;

• on töömeetod, mis võimaldab kasutada kõiki meeli, saamaks isikliku ja vahetu kogemuse tegelikkusega kokku puutudes;

• õppetöö õues ühendatakse üldisesse õppeprotsessi klassiruumis, toetades ja tugevdades materjali omandamist;

• kasutab mitmekülgseid võimalusi, et koos kasvaksid PEA (kasvavad teadmised – teadmine põhineb vaatlemisel ja tegemisel), SÜDA (väärtused, suhtumised), KEHA (oskused kogu eluks – tegemine ühendab meelt ja keha) ;

• kutsutakse õpetama ka teisi teadjaid peale oma õpetaja (biolooge, meteorolooge, astronoome, kalureid, metsamehi, keskkonnarahvast, luuletajaid, ajaloolasi jne).

Õu pakub õpetajale aga palju rikkamat ja väljakutsete rohkemat õpetamiskeskkonda, kui seda on klassiruum.

Õp Karin

2. klass orienteerub

I veerandi viimasel päeval, 19. okt käis 2. klass orienteerumas. Meie päeva juhendajateks ja sisustajateks olid neli 8. klassi õpilast. Tegid nad seda projektõppe raames.
Oma päeva alustasime koolimaja juurest. Iga õpilane tõmbas loosi ja selle alusel moodustusid 4-liikmelised võistkonnad. Iga võistkond sai juurde ühe suurema õpilase või õpetaja. Suund võeti Kanariku järve äärde. Nüüd sai rühm kaardi ja liikumine läks lahti. Igas punktis tuli midagi teha. Kogu teekonna vältel tuli vaadelda loodust. Orienteerumise lõpp-punktis panime nähtu kirja. Jäi üle veel mängida mõned liikumis- ja jooksumängud.

Orienteerumine

Naksitrallid

Ükskord said jäätiseputka juures täiesti juhuslikult kokku kolm imelikku olevust: Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Nad kõik olid väga lühikest kasvu ja peale selle torkas nende juures veel muudki iseäralikku silma. Sammalhabemel oli pehmest samblast habe, kus kasvasid ilusad ja punased, kuigi mullusuvised pohlad. Kingpool oli oma kinganinad maha lõiganud, et tal oleks hea lahe varbaid liigutada. Muhv aga kandis tavaliste riiete asemel seljas suurt muhvi, millest ainult peanupp ja labajalad välja paistsid. Nad limpsisid jäätist ja silmitsesid üksteist uudishimulikult.

Nii algas Viljandi Laste- ja Noorteteatri REKY etendus „Naksitrallid“, mida käisime 29. oktoobril Kultuurimajas Kannel vaatamas.

Me kõik vajame ome ellu häid sõpru ja peame tähtsaks ümbritseva looduse tasakaalu. Kohtumine Naksitrallidega tuletas seda meile taas meelde.

III ja IV klass

Tähelepanelik õpilane

IV klassi õpilane Danel Toom osales VVV Sihtasutuse korraldatud vabariiklikul fotokonkursil "Märka mind" ning saavutas oma pildiga "Pääsukesepojakesed" II koha.
Õnnitleme Danelit ja soovime kõikidele indu järgnevatel konkurssidel osalemiseks.

Võru maakonna 17. ettelugemise võistlus 4. klasside õpilastele

9. okt toimus Võru raamatukogu lasteosakonnas 4. klassi õpilaste 17. ettelugemispäev.
Meie koolist oli lugemas Kristjan Kesselmann, keda saatis raamatukogujuhataja Ruth.
Aitäh osalemise eest!

Pildid ettelugemise võistlusest

Judoklubi Rei tutvustustund

 16. okt külastas meie kooli judoklubi Rei. Selle klubi esinumbrid on meie kooli õpilased Egerti Kiisk ja Tarvo Jõgeva.
Etteaste algas viisaka tervitusega. Kõige enne näidati meile, milliseid harjutusi tehakse soojenduseks. Edasi nägime erinevaid võtteid. Saime teada, et judot ei õpita teistega kaklemiseks, vaid enese kaitseks. Mitte mingil juhul ei lubatud nähtud võtteid meil endil proovida. Kes tahab judoga teleda, peab minema trenni. Väike tutvustus lõppes jällegi viisaka kummardusega.
Judo on viisakate inimeste spordiala!

Kooli sünnipäev

Esmaspäeval, 15. okt tähistas meie kool oma 137. sünnipäeva. Kooli ajaloost rääkis õpetaja Malle. See oli väga põnev ja kaasahaarav jutt. Sai teada palju kooli kohta. Kui ikka hästi õppida ja olla aktiivne, siis võib juhtuda, et tulevikus räägitakse kooli sünnipäeval ka sinust.
Selle päeva puhuks oli iga klass teinud sünnipäevatordi.
Aitäh kõigile küpsetajatele ja emadele, tänu kellele valmisid maitsvad tordid!

Karaskinädal

8.-12. okt toimus koolis karaskinädal. Selle raames said algklasside õpilased õpetust erinevatest Eestis kasvatatavatest teraviljadest. Õpetaja Tiina õpetas teraviljadel vahet tegema. Rääkis ja näitas erinevaid jahusaadusi: kliid, täisterajahu, püül, tangud, kruubid, helbed. Saime teada, milline jahu on tervislikum. Saime ise maitsta erinevaid küpsetisi: nisust - sai, rukkist - leib, kaerast - kaerakakud, odrast - karask. Muidugi oli selle kõige juurde ka üks õpetlik muinasjutt rebasest ja hundist.

Karaskinädal

Preemiamatkad Vapramäel

Eelmisel õppeaastal võtsime osa Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse korraldatud matkamängust. 1.a ja 1.b klass said eduka osalemise eest tasuta preemiamatkad Vapramäele.
Järgnevatelt linkidelt saad lugeda meie matkamängu saadetud kokkuvõtet ja vaadata pildiprogrammi.
Matkapäev Erastveres
Vaata pilte Erastvere matkast
Mis on koolimaja ees?
Pildid kooliesise uurimisest


RONGAPROGRAMM
Käisime klassiga matkal. Meie matkajuht oli Anna-Liisa. Meile räägiti rongast. Ronk on Eesti suurim lind. Ta sööb kõike. Pesa teeb ta kõrge männi otsa. Mängisime pesamängu. Metsas puistati meile maha makarone. Meie pidime need puhtalt üles korjama.Veel käisime Sinililleorus. Siin orus kasvab kevadel hästi palju sinililli. Saime veel teada, et sarapuul on suve lõpus juba uued pungad. Mängisime huvitavaid mänge ja tegime klassiga pilti. Enne kojusõitu tegime söögipausi.
Oli jälle üks väha huvitav ja tore matkapäev.

Marco ja Marko

2.a klass

Kuidas ronk musta kuue sai

Vanasti olid kõik rongad valged. Kord pidid kõik loomad Emajõge kaevama. Ronk ei tahtnud kaevata, sest muidu oleks ta oma ilusa valge kuue ära määrinud. Selle peale Taevaisa vihastas ja pistis ronga tõrvapotti. Sellest ajast ongi rongad mustad. Ainult üks sulg on valge, et meenutada endist ilusat kuube.

Rongaprogramm


KITSEPROGRAMM
Käisime 5. okt Vapramäel  matkamas. Meie klass läbis kitseprogrammi. Matka alguses saime selga kitsenahksed keebid ja pähe sarvekesed. Matkajuht Liina rääkis meile kitsede välimusest, sarvedest ja eluviisist. Saime teada, et isakitsed ehk sokud kutsuvad emaseid kitsi haukuva häälitsusega. Emased vastavad vilistamisega. Proovisime kitsede kombel süüa. Meie toiduks olid kapsalehed. Need pidime riputama oksa külge ja sööma ilma käte abita. Mängisime hundi ja kitsekeste mängu. Meie hundil jäi püüdmata ema-, isakits ja kitsetall. Selgus, et jahimehed ei küti kunagi kõige ilusamaid ja suuremaid sokke. Nii sünnivad kitsekarja tugevad järglased. Liina laotas maha sinise riide, millest sai järv. Katsetasime, kuidas peab kitseke vett jooma. Meile maitsesid hästi "kitsepabulad". Tegelikult olid need rosinad šokolaadis. Tegime ka ühe väikese söögipeatuse ja suundusime rada mööda bussini.
Oli igati põnev matk.

2.b klass

Tarkust hankimas

IV klass alustas käesoleval õppeaastal loodusõpetuse õppimist kosmose teemadega. Õpikus on küll palju kasulikku infot ja rohkesti pilte, aga siiski otsustasime lisateadmisi hankida Tartu Observatooriumist. Kutsusime kaasa ka Va ja Vb klassi õpilased ning sõitsimegi õppepäevale. Tõraveres oli väga huvitav. Peamaja remont pole kahjuks veel lõppenud, kuid suure teleskoobi majas oli kõik meile vajalik ja kasulik olemas. Nägime, kuidas teleskoop töötab ja kuulsime, kuidas sellega vaatlusi tehakse. Et ka ise vaadelda, selleks tuleb Tõraverre minna õhtu- või öötundidel. Uurisime erinevaid väljapanekuid ja päikesesüsteemi mudeleid. Erilist elevust tekitas võimalus oma käega Siberisse langenud meteoriiti patsutada. Lõpetuseks vaatasime veel esitlust planeetidest ja nende kaaslastest. Saime vastuse ka meid väga huvitavale küsimustele UFO-de olemasolu kohta.

Planeetide alleel otsisime üles oma lemmikud ja pildistasime nende plakatite taustal.

Selleks, et tabada „kaks kärbest ühe hoobiga“, külastasime ka samasse kanti jäävat Hellenurme Vesiveskit. Selgus, et tegu on ainukese Eestis tegutseva vesiveskiga. Veskiemand Mae hoiab suurest missioonitundest käigus oma esivanemate veskit ja pakub kõigile huvilistele võimalust veskitöid vaadata ja natuke ka ise kaasa aidata. Lisaks saime maitsta ka ahjusooja karaskit värske maapiimaga ja võimaluse endale kasetohust väike meene meisterdada.

Päev oli küll pikk, kuid kindlasti sai igaüks juurde uusi teadmisi ja kogemusi.

IV klassi õpilased

Veskimuuseum
Tõravere observatoorium

Nunnunäitus

Nunnunäitus toimus 1.-4. oktoobrini. Oma nunnusid tõid põhiliselt 1.-5. klassi õpilased ja loodushuvilised õpetajad. Aitäh vanematele, kes olid lastele abiks!

"Vetevana võlupeegel"

27. sept külastas meie kooli nukuteater Nipitiri. Me saime vaadata etendust "Vetevana võlupeegel".
Etendus oli loodushoiust, lisaks sõprust, seiklust ja nalja.
Kõik algas sellest, et imekauni metsajärve äärde saabus suvitama linnarott Moorits Moosinägu. Ta kuulis juhuslikult pealt konnakoori liikmete vestlust ning sai teada, et metsajärve sügavustesse on peidetud võlupeegel. Konnade omavahelist juttu kuulis ka näkk Rosabelle Sinivetikas. Sellest hetkest alates soovisid nii rott kui ka näkk saada võlupeegli omanikuks... ning seiklused algasid...

"Reipalt koolipinki"

1. klass Erastvere looduskeskuses

1. klass käis 27. septembril loodust uurimas Erastvere looduskeskuses. Koos loodusesõber Katriniga arutasime sügise tunnuseid, õppisime erinevaid linde tundma ja patsutasime sõbralikku topist (kühmnokk-luike). Kõik noored looduseuurijad tegid endale loodusepassi, kuhu koguti erinevaid taimi. Passi pealt oli hea taimi uurida ja nende kohta uusi tarkusi saada. Metsas matkates saime teada, kuidas määrata puude ja sammalde vanust, tuletasime meelde puude ja seente nimetusi, sõime pohli ja mängisime erinevaid loodusemänge. Sellel õppepäeval kogusime hulga tarkusi koos klassikaaslastega metsas õppimisest.

1. kl Erastveres
 

2.a ja 2.b klassi matk kodukohas
Alustasime oma matka koolimaja juurest. Seadsime suuna Väimela poole. Teel vaatasime linde, puid, põõsaid. Uurisime ilma. Üheks ülesandeks oli leida oma käigul kõige jämedam puu. Kuidas teha seda ilma mõõdulindita? Eks ikka käed ümber puu. Esimese jämedama puu juures ühendasid käed Hendrik ja Benjamin. Selge. Nüüd tuleb leida puu, kus läheb vaja rohkem lapsi.
Loodust uurides olime märkamatult jõudnud hobuste juurde. Ilus loom see hobune. Seisab sirge seljaga ja vaatab sind tarkade silmadega. Loomad vaadatud, läksime Väimela mõisa juurde. Lugesime teabetahvlilt mõisa ajaloo kohta. Küll oleks hea, kui mõisa saaks korda teha. Siin on mitu vanaaegset ühket maja ja ilus park lisaks. Mõisa pargis kinnitasime ka oma keha. Järve äärest leidsime kõige jämedama puu. Sellest ümber võtmiseks oli vaja 5 last. Hilisem mõõtmistulemus andis ümbermõõduks 4m 40 cm.  
Edasi seadsime sammud mööda rattateed kooli poole tagasi. Ühes ilusa vaatega kohas tegime peatuse ja asusime töölehti täitma. Oli tarvis kirja panna kõik nähtu ja kuuldu. Seda kõike oli nii palju, et mitte kuidagi ei tahtnud õiged sõnad meelde tulla. Lehed täidetud, sai hoogsal sammul edasi kõndida.
Ja olimegi jälle tagasi koolimaja juures. Jäi veel üle teha väike peatus eelmisel aastal istutatud kuuskede juures. Iga õpilane meenutas, mis talle matkast meelde jäi. Oli üks vahva matkapäev!

Väimela ring

 

3. klassi matk

3. kl Reipalt koolipinki


4. klassi matk Kunglasse
 

Selleks, et käesoleval aastal igas tunnis reipalt koolipingis istuda, korraldasime matka. Otsustasime matka käigus tutvuda erinevate elukooslustega. Nendeks olid asula, põld ja mets. Alustasime Parksepa kooli juurest. Kohtusime teel juba varasemast tuttava looduskaitse all oleva Jõõrde pettai´ga (männiga). Edasi siirdusime Raiste küla põldude vahele. Vaatasime, millised tööd on talunikel juba tehtud ja millised sellel sügisel veel ees seisavad. Tee äärde jäänud mets ilmutas samuti esimesi sügise tunnuseid.

Matka sihtpunktiks oli Tagakülas asuv Kungla seltsimaja. Peale 3-kilomeetrist retke puhkasime jalgu ja kinnitasime keha ning siis algas sportlik tegevus kehale ja vaimule. Mängisime korvpalli, lauatennist ja lauamänge. Kõikidele meeldis ka kiikumine.

Oleme nüüd reipad ja valmis tõsiseks õppetööks.

4. kl reipalt koolipinki


5.a kl reipalt kohtuma
Reedeseks "Reipalt koolipinki" ürituseks olid 5.a  klassi õpilased  eesotsas ettevõtliku Teelega külla kutsunud Kanepi Gümnaasiumi 6.kl ja mõelnud välja põnevad mängud ja tegevused. Väga omapärase viisiga tuttavaks saada suutsid nad üllatada nii külalisi kui ka oma õpetajat. Kui meie ilusa kooliga tutvus tehtud, mindi ümbruskonda avastama. Iga külaline sai endale grupi abilisi, kaardi ja fotoaparaadi, et hiljem aru anda, kus käisid, mida nägid. Fotojahi eeltöö tegemisel oli suureks abiks Johanna. Umbes tunniajaline ringkäik võis küll olla veidi väsitav, aga vägagi elamusterohke. Pilte nendest hetkedest on teile ka näha.  Küll oli hea  pärast retke end kosutada, siinkohal kiitus me tublidele lapsevanematele. Mõnusad seltskonnamängud lõid hea meeleolu. Ka spordis sai end proovile panna - kiiksuga jalgpall oli kõigi lemmik. Eks proovi plastopsidest prillidega otse joosta või siis pallile pihta saada. Aitäh Kai-Liisile hea idee ja prillide valmistamise eest. Helery ja Gregori  läbi viidud "Vali mind" ning lõpetuseks moešhow, tõid mõnusat elevust ja lisasid ühistegemise lusti. Kuidas küll need  5 tundi nii kiiresti  läksid? Valmismõeldud mänge jäi ka järgmisteks kordadeks. Tänasime külalisi ja nemad meid.  5.a kl õpilased said toreda korraldamiskogemuse.
Olen nende üle uhke!
õp Anneli

5.a reipalt kohtuma


 
5. b klassi meenutus päevast

6. klass Tartu seikluspargis
Sel aastal viisime ürituse "Reipalt koolipinki" läbi Tartu seikluspargis. Ootasime seda põnevusega, sest meile meeldib puude otsas ronida.
Seikluspark asus metsas, kus oli palju huvitavat. Puude vahele oli tehtud takistusrada. Esmalt tutvusime turvavarustusega. Kuulasime, kuidas peab end kinnitama ja kuidas need toimivad.
Rajal oli palju erinevaid redeleid, trosse ja muid takistusi. Rada läks järjest kõrgemale. Pidime ronima mööda trossi, kõndima redelil, turnima köitel ja sõitma mööda trossi teise punkti. Seal oli ka lumelauda meenutav alus, millel õigesti peal olles sai sõita teise punkti. Oli ka ratas, millega saime teisele platvormile sõita. Kui olime juba kõige kõrgemal, siis pidime ronima köisi mööda, mis õõtsusid. See tundus peaaegu võimatuna, aga peale läbimist tundsime rõõmu.
Rada läbitud, saime minna seikluspargi teise otsa ja sealt 300 m köit mööda alla sõita. Kui kõik olid lõpetanud, andsime varustuse tagasi ja läksime bussi. Jäi veel sõit koju.
Oli päris väsitav, aga väga mõnus päev. Meile meeldis seikluspargis. Tahaks teine kordki minna.

Kaili Priks

 
Seikluspargis 6. kl

Harjutame ettelugemispäevaks

Oktoobrikuus toimub 17.  ettelugemisvõistlus Võru raamatukogu lasteosakonnas. Võistlejad saavad raamatukogus loosiga ühe jutu tänavuse juubilari Aino Perviku loomingust ja loevad teistele ette. Teistele ette lugema pääseb igast koolist ainult 1 õpilane. Selleks teevadki meie 4. klassi õpilased oma esimesi etteasteid. Nad käivad väiksematele ette lugemas. Eks harjutamine tee meistriks.
Esimene ettelugemine oli 2.b klassile. Kui 4. klassi õpilased lõpetasid ja tundi läksid, jäi raamatutädi Ruth veel üht vahvat lugu spagettidest lugema.

Kallid lapsed, lugege teie vahelduseks oma vanematele õhtuti jutte ette!

"Mino Võromaa" 25

"Mino Võromaa" kirjatööd on jälle kogumikuks köidetud. Pidulik raamatu tutvustamine ja auhindade jagamine toimus 14. sept kultuurimajas Kannel.
Meie koolist olid autasustamisele kutsutud:
Marko Läll, Betti Aniott, Regina-Johanna Repp, Kristjan Kesselmann, Eliise Aniott, Hardi Liimets, Karl Kobin, Helle Liloson, Liia Luik ja Ene Kärg. Kõik kutsutud said "Mino Võromaa" kogumiku ja muid võrokeelseid auhindu.

Artikkel Uma Lehes - saad teada preemia saajad
Loe lisaks

         

                  

Seenenäitus

Koolis toimus 17.-18. sept seenenäitus. Oma kompositsiooni näitusele said tuua kõik soovijad. Näituse eestvedaja oli õpetaja Heidi Kukk, kes oli kutsunud kohale mükoloog Aino Raudvassar´i. Nii saidki õpilased kuulda palju huvitavat seeneteadlaselt. Lisaks määrati ka seeni. Huvi näituse vastu oli suur. Sai ju oma silmaga näha, milline on söödav seen, milline mitte.
Aitäh seente näitusele toojatele!

Soome-Eesti tantsupidu

Käisime 13.-18. juunil Parksepa Keskkooli 3.-4. klasside tantsurühmaga Soomes tantsupeol. Alustasime oma reisiga väga varakult. Kolmapäeva hommikul kell 6.00 sõitsime kooli juurest välja. Meie bussiga sõitis ka veel Osula kool. Minu ema Kairi ja Siiri vallamajast tulid meiega kaasa, et õpetaja Hellet aidata. Sõitsime esmalt Tallinnasse. Seal toimusid meil proovid. Päevad olid väga kuumad ja väsitavad. Neljapäeval oli trenne vähem, sest samal päeval sõitsime edasi Soome. Soomes ööbisime Tamperes Annalankoulu spordisaalis. Esimesel Soomes viibimise päeval proove ei olnud. Kuid järgmisel päeval kestsid need hommikust õhtuni. Ühel õhtul saime käia tsirkuses. Mulle meeldis kõige rohkem trapetsil trikke tegevad tüdrukud. See oli ka natuke õudne. Laupäeval oli rahvariietes peaproov, mis võeti videosse. Tantsupidu oli pühapäeval ja algas kell 14.00. Sel aastal rongkäiku ei olnud. Meie esinesime kahe tantsuga, aga poisid nelja tantsuga. Tantsupeo alguses pidasid kõne nii Soome kui Eesti president. Pidu lõppes hästi suure spiraalketiga, kus tantsijad lainena järjest kükki läksid. Muidu oli väga tore pidu, aga kahjuks sadas samal ajal vihma. Peojärgse päeva veetsime Soomes puhates. Käisime kaljukirikus, tuulepilli vaatamas. Sõitsime väikese laevaga Soumenlinna saarele. Kõige enne vaatasime klaaspudelite tegemist ja pärast seda kõndisime mööda kindluse müüri.Nägime erinevaid kahureid. Saime käia kindluse käikudes, mis olid natuke õudsed. Pidasime samas maha ka pikniku. Õhtul läksime laevale ja olime peagi Eestimaa pinnal. Oli küll väsitav pikkade proovide tõttu, kuid ometi mäletamist väärt reis.

Helery Luik

5.a klass

Loe Tõnis Sarap´i juttu Võru Valla Teatajast

Soome tantsupidu

Algklassi õpetajate reis Läänemaale

Õpetajad Läänemaal - slide show

Kagu-Eesti tantsupidu

Pühapäeval, 10. juunil toimus Põlva Intsikurmu vabaõhulaval tantsuetendus „Elu keset küla”, milles osales kokku ligi 1700 tantsijat Valga-, Võru-, Põlva- ja Tartumaalt. Nende hulgas tantsisid meie kooli 3.-4. klassi rahvatantsurühm õpetaja Helle juhendamisel.

Liigijuht Mari kiri:
Me tegimegi selle peo ära! Ma tahan teid kõiki südamest tänada - te olete lastega teinud suurepärast tööd ja nad olid peol nii-nii-nii tublid! Laste pühendumist illustreerib minu arvates suurepäraselt väike episood, mida
märkas TÜ Rahvakunstiansambli juht Aveli Asber:

"Peo ajal jäi meelde selline seik laste tantsust. Üks esimese rea tüdruk oli keset tantsu kaotanud kinga ja siis kui nad pidid ette kivikujusse jooksma, siis üks tagumise rea tüdruk taipas selle kinga sealt üles korjata. Kinga ülesvõtnud türdukul oli isegi aega välja raalida tüdruk, kes kinga oli kaotanud ja läks seda kinga siis talle viima. Aga see kinga kaotanud tüdruk ei võtnudki seda kinga vastu, sest tal kästi ju olla KIVIKUJU!!!! Vot selline lavakultuur siis!!!!! Ja siis see teine tüdruk lihtsalt pani selle kinga tema kõrvale maha."

Lapsed on meie tulevik ja teie töö lasterühmadega on kogu rahvatantsumaailma jaoks väga oluline. Jõudu teile, kallid juhid, sest ilma teieta poleks meil ka selliseid ülivahvaid tantsulapsi.
Minu poolt suur-suur kallistus kõigile väikestele tantsijatele! Mul oli teiega kohutavalt vahva!

Näeme järgmistel pidudel!

Artikkel Võrumaa Teatajas
Tantsupeo pildid

Viimane koolikell

Kohe-kohe heliseb viimane koolikell. Veel on jäänud pidulik kooliaasta lõpetamise aktus. Meil on kombeks, et direktor annab kogu kooli ees kätte tunnistused neile, kes on õppinud viitele ja käitunud eeskujulikult või hästi. Lisaks tunnustatakse neid, kes on väga häid kohti saanud maakondlikel või vabariiklikel olümpiaadidel. Aktuse lõpuks laulsime koos laulu "Suvi".
HEAD SUVEPUHKUST KÕIGILE!

Viimane võimalus

1.a klass on aasta jooksul käinud mitmel matkal. Eelviimasel koolipäeval püüdsime kõike meelde tuletada.

1. ülesanne
Klassi jaotamine rühmadeks. Iga rühm sai kaardid, kuhu tuli kinnitada õpitud puude lehed või okkad.
2. ülesanne
Õpitud tähtedest laduda taimede, loomade ja puude nimetusi.
3. ülesanne
Taimedest valmistada liivakaart.
Oli lihtsalt üks tore päev.

1.a klass

Võrumaa laulu- ja tantsupidu "Suvekillud"

2. juunil toimus Võru Kubija lauluväljakul Võrumaa laulu- ja tantsupidu "Suvekillud".

See on mosaiik erinevatest kildudest. Kui...
...segada omavahel tükike rohelist Eestimaa loodust, koos matkamise ja otsingutega,
...sellele lisada näpuotsatäis punakat romantikat,
...puudu ei jää ka mängulustist ja vürtsikast suverokist,
...siia põimida sisse hulgaliselt kollaseid päikesekiiri, siis saamegi kokku - SUVE. 
Suvel on tuhat nägu, mida me tahame ka vaatajale näidata oma keeles, milleks on LAUL ja TANTS. Kui kaunistuseks lisame ka killukese iseendast, siis võime teha imetegusid ja tunda end õnnelikuna selles kirevas maailmas.
Sellise mõtte olid kirja pannud Maire Udras, kunstiline juht ja Maire Nirk, muusikaline juht.

Parksepa koolist olid esinemas mudilaskoor, lastekoor, segakoor ja 3.-4 kl rahvatantsijad. Aitäh kõigile esinejatele! Samad sõnad juhendajatele, ilma kelleta poleks pidu.
Olite tublid!

Näitused kultuurimajas Kannel

Kultuurimajas Kannel saab 14.05.2012-07.06.2012 vaadata 2. korrusel kunstikooli õpilaste töid. Näha saab ka Parksepa kooli õpilaste töid.
1. korrusel on  Võru maakonna lasteaedade juubeliaasta näitus „Loodus kutsub lapsi õue“.
Mõned pildid näituselt.

1. b klassi kevadine koosviibimine

1. juuni õhtul said Kungla seltsimajas kokku 1.b klassi emad-isad ja lapsed. Ikka selleks, et omavahel rohkem tuttavaks saada, vestelda rõõmudest ja muredest, tähistada suviseid sünnipäevi ning lihtsalt mängida ja mürada. Eks sai ka kõhtu kinnitatud.
 Aitäh peo pererahvale, Enele ja Aarele, mõnusa olemise eest.

Spordipäev

1. juunil toimus ülekooliline spordipäev. 4.-8. klass käisid Kubija metsade vahel orienteerumas. Moodustati 3-liikmelised võistkonnad. Iga võistkond sai kaardi ja punktide otsimine võiski alata.

1.-3. klass viis läbi spordipäeva kooli staadionil. Alustasime rivistamisega, millele järgnesid jooksud. Edasi sai tehtud erinevaid teatevõistlusi. Küll tuli läbi rõnga pugeda, küll visata pastlaid. Õpilased said end füüsiliselt väsitada. Edasi järgnes "Haldjamäng". Selleks olid staadionil erinevad punktid, kus töökäske tuli lugeda haldjakaartidelt. Punkte kokku oli 9: loodusliku materjaliga pildi joonistamine, taimede uurimine, muusika tekitamine, käevõru meisterdamine, prügi leidmine etteantud alalt, käbide täpsusvise ämbrisse, lõhnade ära tundmine,  katsudes asjade tundmine, moosi maitsmine. Ja oligi märkamatult mitu tundi mööda läinud.
Kõik, kes soovisid, said veel jalgpalli mängida.

6. klassi reis Jõgevamaale

Käisime 28. mail käisime terve klassiga ekskursioonil, mida õpetaja oli juba ammu planeerinud.
Esimene peatus oli Palamusel. Sellest kohast kirjutas Oskar Luts juba oma raamatus "Kevade". Seal filmiti ka eestlaste armastatuim film. Olime enne põhjalikult tutvunud "Kevadega". Endisest koolimajast oli tehtud väike muuseum. Köstriks riietunud giid tegi meile põhjaliku ülevaate tegelikest "Kevade" tegelastest ja nende saatusest. Peale seda algas meil tund. Valisime endi seast Teele ja Tootsi. Nendeks olid Laura ja Robert. Kõige enne tuli vastata kolmele küsimusele. Edasi sai Laura teha peenemat näputööd ja Robert pidi ära tundma Tootsi taskus olnud esemed. Ei olnudki nii lihtne, sest aeg on edasi läinud ja enamus asjad kasutuselt kadunud. Jäi veel kirjutada tõotusele oma nimi ja kuupäev. Õues oli Tootsil ülesanne rakulkaga lasta sauna akna pihta. Seekord jäi aken terveks. Ja võiski alata parvesõit, mis tekitas kõigis parajat elevust. Märkamatult oli kätte jõudnud lõuna. Laulsime suvistele sünnipäevalastele ja asusime kõike head ja paremat mekkima.
Edasi läks sõit Põltsamaa poole. Vaatasime Põltsamaa lossi varemeid ja külastasime galeriid pART. Saime vaadata huvitavat näitust. Lisaks galeriile tegutseb lossihoovis ka Põltsamaa Kunstikool ja kunstiseltsi pood. Meil avanes võimalus uudistada kunstikooli kõiki soppe ja näha, millega lapsed on tegelenud.
Ja lõppu ka natuke lõbu. Põltsamaa külje all asub Kuningamäe kardirada. See on teadaolevalt Eesti parim rada. Peale 10-minutilist kiiret kihutamist olid näpud rooli hoidmisest valusad ja adrenaliin täitis keha. Jäigi üle teha veel üks sõit - koju.
Oli huvitav ja mõnus ekskursioon. Ka Eestimaal on palju avastamata ja toredaid paiku.

6. klass

Palamuse
Põltsamaa loss
Kuningamäe kardirada

Õpetajate metoodikapäev

31. mail toimus Parksepa Keskkooli I metoodikapäev teemal "Üks meetod - üks kogemus".
Ettekannetega esinesid gümnaasiumiastme õpetajad Merit Süving, Tiiu Kõiv, Angela Kuldmets, Ando Tuul, Tiina Asi, Kalju Haabmets, Malle Puolakainen, Andres Breidaks ja Helje Jaarma.Väga huvitav oli kuulata õpetajate erinevaid meetodeid ja lähenemist õpetamisel. Sai erinevaid unustatud meetodeid meelde tuletatud ja uusi kõrva taha pandud.
Ruumis 209 (ajaloo klass) oli avatud metoodiliste materjalide näitus alg- ja põhikooli õpetajatelt.
Ürituse idee autor ja ettevõtja on õpetaja Malle Puolakainen.
Aitäh!

3. klassi kevadine õppepäev Tartus

23. mail peale pingelist tasemetööde perioodi suundusime põnevale õppepäevale Tartusse. Kavas oli nii harivat, arendavat kui ka lõõgastavat tegevust.

Alustasime päeva teaduskeskuses AHHAA. Keskusele on pandud väga õige nimi, sest mitme eksponaadi juures me just niimoodi häälitsesimegi.

Meie külaskäigu ajal oli AHHAAs avatud näitus "Ahhaa, särab ja säriseb!", mis tutvustas tavalise valguse ootamatuid ja üllatavaid külgi. Meelitasime välgu purki, ärgitasime päikesepatareisid võidu sõitma ja lõime erinevaid valguskujundeid. Kõik külastajad said joonistada UV-graffitit, imetleda laserkiirte mänge, jäätunud valgust ja hologramme ning ekselda peeglitagusel maal.

Põnevust ja oma võimete proovilepanekut jätkus mitmeks tunniks. Kahju oli ainult sellest, et meie silme all ei koorunud munast ühtegi uut tibu.

Peale lõunapausi lõõgastusime ja arendasime keha veekeskuses AURA. Kokkuvõtteks ainult kaks sõna – eriti lahe.

Päeva lõpetasime ajaloohõngulisel Toomemäel. Vaatasime üle sealsed ajaloo- ja kültuurimälestised ning Tartu ja Eesti jaoks olulistele isikutele püstitatud monumendid. Lisaks tuletasime meelde ka mõned Toomemäega seotud rahvapärimused.

See päev oli meie jaoks meeldiv, andis palju uusi teadmisi ja kogemusi. Mõnelgi tekkis tahtmine suvel koos perega nendes kohtades uuesti ära käia.